you're my satisfashion

J

Well.. paljud on küsinud miks ma lähen ja mis ma Floridas teen. Igatahes.. ma lähen sinna kooli. Mu tuttavad elavad seal ja ma saan nende peresse elama minna.

Ma olen seda tahtnud juba 2 aastat vähemalt, aga selle õppeaasta alguses hakkasimegi ajama ja kõik on siiamaani nii hästi laabunud. Ilmselgelt on, sest see oli täielikult Jumala plaan. Muidugi on olnud sadamiljon probleemi ja jama sellega, aga ma ei muretse, sest kõik on Jumala käes, Tema on mind sinna saatnud ja paremini ei saakski keegi seda korraldada.

Ma asun elama Ponte Vedrasse Palm Valley Beachi äärde.


Sellest koolist olen ma ikka veel vaimustusest.
Sellest kuumusest, mis seal valitseb enam mitte nii väga, sest ma kogesin natukene aega juba Eesti kuumust- it pretty much killed me.
Oma kahest tulevasest pisikesest õest ja veel pisemast vennast olen ma kõige rohkem vaimustuses, sest mul pole endal mitte kunagi õdesid-vendi olnud ja kuna ma väikeseid lapsi ARMASTAN, siis sobib see mulle ideaalselt.
Ma rohkem ei oskagi sellest midagi rääkida, aga aitäh teile, et teid huvitab, kes iganes te ka poleks.

Kuna mul on täielik fotoaparaatide puudus, siis mul pole jällegi pilte, mis tähendab, et ma pole jälle päris pikka aega kirjutanud.


Vahepealne aeg on olnud amazing. Kool on läbi. Keemia eksami sain viie. See oli muidugi ülilihtne, aga ma olen õnnelik ikkagi.




Mu sõbrad on nii toredad ja naljakad ja toetavad ja armsad ja maailmaparimad, mis teeb mind nii õnnelikuks.




Juba 8 kuud sellest, kui ma kohtasin kõige imelisemat inimest maailmas. Uskumatu, time really flies!!

Tahaks, et te teaksite, kui erilised te olete.
Ja Jumal armastab teid no matter what. Igavesti!


Jah, mu elu on vist igav, sest kool on olnud viimased 9 kuud elu. Mitte päris, aga siiski. Ma saan LÕPUKS hakata elama. Kuigi ma hakkan oma kooli ja koolikaaslaseid ja isegi õpetajaid igatsema. Mõndade naljad on lihtsalt.. unustamatud.


I secretly wish they were mine



Ja 3 päeva tagasi nägin ma sellel aastal viimast korda Kassut! Surm!

Tundub siiski, et Eestis juuni kuuga suvi ei alga, sest mu aju pidi ära külmuma, kui ma jalutamas käisin.
17 päeva and I'm gone. Ma pole kunagi nii segaseid tundeid tundnud, sest ma ühest küljest ei suuda ära enam oodata, millal ma minna saan, teisest küljest aga saab 23 juuni olema vist üks jubedamaid päevi mu elus.



Thank you! Thank you! Thank you!