CÄTU

bornagaininyou.tumblr.com

2011-10-05T16:07:00.002+03:00

Kuna ma maailma kõige halvem blogija olen ja pilte armastan rohkem lisada kui juttu, siis tegin ma endale TUMBLR'i.

Ilmselt postitan ma sinna tihedamini nii oma mõtteid kui ka pilte.

And and and.. kui te ühte follower'i veel juurde soovite, siis olen ma vägagi hea meelega nõus see olema, seega kommentaaridesse võite jagada. :)


ükskord oma nunnu krissukesega!

To all my friends all over the world..you can also follow me on tumblr.

I love you and miss you SO SO SOO MUCH!

The fundamental fact of existence is that this trust in God, this faith, is the firm foundation under everything that makes life worth living. It's our handle on what we can't see.

Hebrews 11:1

once upon a time in Disney World

2011-08-10T13:24:00.003+03:00

“If you can see the invisible, God will do the impossible.”

Joel Osteen

my little sunshine

last time at Journey :(

last day of school

my buddyboo!!

good-bye party

my fave Sayrahh

I always like to look on the optimistic side of life, but I am realistic enough to know that life is a complex matter.
Walt Disney

Ma igatsen seda Floridas aega rohkem kui midagi muud, aga mul on olnud siiski suurepärane suvi. Rohkem polegi väga öelda. Too much talk can kill a soul, seega lugege pilte :)

I LOVED EVERY PRECIOUS, AWKWARD, REMARKABLE, QUIET, CRAZY, LOUD, SPECIAL MOMENT I SPENT WITH YOU MY LOVED ONES!

YOU HAVE NO IDEA HOW MUCH I MISS YOU!

Thank you Jesus for sending me these people and being there with me every single second!

Your promises have never failed me, nor will ever fail me!

The Lord is close to the brokenhearted and saves those who are crushed in spirit.

Ps 34:18

If you don't like the way you were born, try being born again.

2011-05-24T05:41:00.001+03:00

The christian gospel is that I'm so flawed that Jesus had to

die for me, yet I am so loved that

He was glad to die for me. This leads to deep humility and deep

confidence at the same time. I cannot feel superior to anyone,

and yet I have nothing to prove to anyone.

Well well wellll.. who's back!?

Ma ilmselt panen siia rohkem pilte, kui juttu nagu tavaliselt.
See aeg on olnud siin maailmaparim.

Imelik mõelda, et ma kuu aja pärast juba tagasi olen, sest see aeg on läinud siin nii kiirelt, samas vahel nii nii aeglaselt.

recital

Ma pidin oma kitarrilooga esinema paar nädalat tagasi, mis ei läinud küll nii hästi kui ma lootsin. Siiamaani olen elus, seega on ilmselt hullemaidki asju juhtunud.


art, my love

väike millimallikas


beach with Nat

Emily & Sam

Art Walk

Kõik on siin nii kiirelt möödunud ja ma olen tänulik iga päeva eest, mis ma siin veetnud olen. See on muutnud mind nii palju. Ma ei kujuta ettegi kui teistsugune kõik Eestis on ja ma olen super excited juba, et ma kõiki näha saan. Ja ma olen muidugi tänulik kõikidele, kes mu blogi on jälginud, ma arvan, et ma vääriks 'the worst blogger' tiitlit, aga oh well, mind vist ei anna muuta.

Ja ma pühendaks selle postituse järjekordselt Mailisele, kes on minu 'tiheda' blogimise põhjuseks. Ma ilmselt teeks seda korra aastas kui sa mind seda tegema ei sunniks. Seega thank you thank you thank you.

Marathon

Key West

"My grace is sufficient for you, for power is perfected in weakness "

Most gladly, therefore, I will rather boast about my weaknesses,

so that the power of Christ may dwell in me.

2 Cr 12:9

faith is the art of holding on to things your reason has once accepted in spite of your changing moods

2011-03-20T03:58:00.000+02:00

"God created things which had free will. That means creatures which can go either wrong or right. Some people think they can imagine a creature which was free but had no possibility of going wrong; I cannot. If a thing is free to be good it is also free to be bad. And free will is what has made evil possible. Why, then, did God give them free will? Because free will, though it makes evil possible, is also the only thing that makes possible any love or goodness or joy worth having. Of course God knew what would happen if they used their freedom the wrong way: apparently He thought it worth the risk."

Mul on see kord kindlasti kohe liiga palju pilte ja see postitus tuleb üks suur mess, aga kuna mu armas sõber Londonist koguaeg mulle pinda käis, et ma blogi kirjutaks, siis pidin ma sellega kiirelt valmis saama.

See sõber ei ole tegelikult Londonist, aga ta on hetkel Londonis, mis on peaaegu sama. (Jah Mailis, ma kadestan sind :))

Mul ei olegi midagi nii põnevat rääkida nagu te oodanud olete ilmselt, aga kindlasti on põnev see, et meil hakkab nelja päeva pärast vaheaeg, mis tähendab, et 10 päeva pärast läheme me Key Westi, mis tähendab, et ma saan elada päevitusriietes ja ujuda soojas ookeanis.

Elu on olnud siin väga väga väga amazing! Eriti veel teades, et Eestis nii külm on olnud vahepeal. Ma üritasin isegi ujumas juba käia aga muidugi jäin ma kohe haigeks. Käisime vahepeal rannas ka ja ookean on üllatavalt soe. Kõik haikalad ootavad kindlasti juba, et mind süüa saaks.

Kui keegi veel American Idolit ei vaata, siis ma kindlasti soovitan. See aasta on nad tõesti väga väga head. Eriti Paul Mcdonald.. i mean, maitse asi ilmselt, aga tema dorky olek on nii armas.

Ma üritan oma teksti lõigutada, et see tunduks pikem, sest see on ilmselt mu kõige lühem ja igavam postitus siiani. Mulle tundub, et mida kauem ma vahet pean blogipidamisega, seda raskem on kirjutama hakata uuesti.

by Maria Sardari

"The probability of life originating from an accident is comparable to the probability of the Unabridged Dictionary resulting from an explosion in a printing factory."

Edwin Conklin

Te olete kõik mul nii nii nii, jah NII lahedad! Kolme kuu pärast olen ma teiega sama mandri peal. :) xx

I have found the one whom my soul loves.

2011-01-31T06:19:00.000+02:00

by Maria Sardari

Here I am again, the girl who changes every two seconds, who can't make up her mind on what she wants, who has no idea where she'll stand tomorrow, but never forgets about where she stood yesterday.

I over-analyze, always prepare for the worst, write novels in my head, but then forget how to talk, I look at things too closely, and give the best advice what I somehow never seem to follow.
I'm always expected to have the answers, always expected to get it right, I'm never expected to mess up.

But guess what?

I do.
I fall on my face over and over again. You think after a while I would figure things out, but some things I'll never learn. And yea, I believe in Jesus, He's the reason for my purpose. He picks me up, even when no one else does, but that doesn't put me up on a pedestal, that doesn't make me any better than you.
God saved me, it was impossible for me to save myself.

And maybe in your eyes that makes me weak. You might think i have to hide behind a cross and the Bible just to make sense of this world.
Well, thats exactly right.

Without my God, i am nothing. I need him, and I cling to Him more than the air I breathe. I'm not perfect, and I'm learning that i will never be. I don't have all the answers. I'll probably even mess up more than you do, but that doesn't matter, because I'm an ordinary kid with an extraordinary Saviour, and He is the one who makes sense out of my life.

Ma ei olnud selle loo autor, aga see kirjeldab väga hästi seda kuidas ma tunnen.

And I will i will i will be a better bloggerer this year! See on mul juba 564890s uusaasta resolutsioonidest, mis ilmselt täitmata jääb, aga vähemalt on algus hea, i guess. Mul on jälle muidugi häid põhjuseid miks ma nii kaua viivitanud olen. Esiteks kadus mul kaamera San Fransiscos ära. Väga irooniline oli see, et see kadus ära just enne seda kui me ära hakkasime minema, aga oh well. Elu läheb edasi. Ja teiseks.. mul oli arvuti katki, mis võib põhjustada mu täpitähtedega probleeme, sest ma olen teiste arvutitega harjunud kirjutama ja seal pean ma numbreid nende asemel kasutama. Seega pardon me.

Aga elu on olnud mu põnev siin. Nuttu ja naeru ja seiksluseid ja tadadaa.. LUND which means CALIFORNIA. Ma pole vist kunagi nii ärevil olnud lund nähes. Me tegime isegi pilti esimese 1cm raadiuse lumetükiga mis me nägime. Tundus nagu ma poleks seda kunagi näinudki.

Igatahes jah.. kõige lahedam selle reisi jooksul oligi see, et ma sain laudamas käia ja mägedesse minna. Ja kui ma ütlen mäed, siis ma mõtlen ikka above clouds,4 km mäed, kust sa tuled päeva jooksul võib-olla kümme korda ainult alla.

Muidugi oli ka San Fransisco lahe. Golden Gate Bridge ja Alcatres'i vangla ja Pacific Ocean ja need tänavad ja päikeseloojangud ja isegi see tore mustkunstnikukene, kes mulle väga toreda triki tegi.

Ma jätsin tüki oma südamest sinna ja kuna see ikka veel seal on, siis pean ma sellele kunagi järgi minema. See lihtsalt on koht, kuhu ma PEAN tagasi minema. Ja nagu alati, siis on võimat kirjeldada seda tunnet, kui te seda ise kogenud pole. Ja ma kohtusin ka päris paljude toredate inimestega, seega mul on sõpru nüüd lausa mõlema ookeani ääres. How awesome is that.

by Maria Sardari

Järgmine põnev asi mis juhtus oli see, et mu õde läks haiglasse, mis ei olnud küll meeldiv, üldse mitte, aga see, mis Jumal ta kaelaga tegi, oli isegi arstide jaoks imelik, seega no worries, temaga on kõik korras. Pole ka ime, sest inimesed üle terve USA, Eestist kuni Jeruusalemmanni palvetasid. :)

Järgmine põnev asi oli see, et meil olid pärast vaheaega terve nädal iga päev eksamid. Mis natukenegi rõõmsamaks selle nädala tegi, oli see, et me saime pärast kahte eksamit vabaks, et järgmisteks õppima minna. Aga väemalt ei pidanud koolis olema. Mitte et mulle ei meeldiks kool, aga kool.. on kool. Jah, selleks peab tõesti sama tark olema kui mina, et see välja nuputada.

meet my best friends!

Kuna meil oli see nädal 4-päevane nädalavahetus, siis käisin ma the 1conference'il, mis oli VÄGA VÄGA VÄGA LAHE! See tuletas mulle meelde, et kõik mis mul on, see hävib kunagi, aga see Jumal, keda ma armastada võin, Tema jääb. Ajastute lõpuni. Ja see kuidas ta on mulle andnud sellist armastust ja rõõmu ja rahu mida ma mitte kunagi tundnud ei ole kinnitab seda mulle iga päev. :) Aitäh!

Andke andeks mulle mu kallid armsad toredad sõbrad, kellele ma lubasin, et ma hakkan tihedamalt blogi kirjutama ja teid alt olen vedanud. Kuna te mul nii head kõik olete siis ma tean, et te andestate mulle, aga ma ei ole teid unustanud ja teie seal annate mulle jõudu siin edasi olla, sest ma tean, et ma näen teid varsti. Varsti varsti juba 5 kuu pärast. :)

golden gate bridge!

by Maria Sardari

Aitäh kõigile, kes te loete mu blogi, ma tean, et mul on maailma kõige paremad followers ever. Ma olen seda kommentaaridest näinud! :)

SAN FRANSISCOOO!

that was the most awesome street ever!

I love you and you and you!

still You hear me when I'm calling, Lord You catch me when I'm falling

2010-11-11T08:32:00.001+02:00

Ma tean, et mu postitus on üks suur mess ja pildid on kõik segamini, aga ma olen juba alla andnud selle koha pealt, sest neid on liiga palju ja nagunii kedagi ei huvita kus miski tehtud on.

Need pildid, kus tundub nagu ma oleks Eestis (kahjuks veel mitte), on tehtud Georgias ja ülejäänud millalgi varem ilmselt.

Need pildid, mis on väga hea kvaliteediga, tegi Maria, sest ma olen sunnitud olema ta modell meie foto klubi jaoks. Lõbus lõbus. Pärast esimest photoshooti olid mu käed verised ja juuksed oksi täis, aga kunst nõuab ohvreid.

Mu elu siin on suurepärane. Täna sain ma ametlikult endale juurde 2 õde, ühe venna, ja vanemad, which means, et mu kõik paberid, millega me juba aasta aega tagasi tegelema hakkasime on enam-vähem korda saanud. :)

Ma armastan oma perekonda. Ma armastan oma sõpru ja ma armastan oma Jumalat. Nii vähe, samas nii palju on vaja mul õnneks.

Ma tahan juba teid kõiki nii väga näha ja pooleks kallistada, samas ei taha ma siit üldse ära minna.

Ma loodan, et ma pole ainus inimene, keda segased tunded valdavad.

Kõige hullem on see, et ma ei ole kunagi rahul sellega mis mul on ja ma tahan alati südames kuskil mujal olla. Ma tean, et kui ma Eestisse tagasi tulen, soovin ma, et ma saaks jälle siin olla, sest mingi osa mu südamest jääb alatiseks siia. Ma armastan seda kodu, seda linna, seda kooli, neid poode, seda kirikut, aga kõige rohkem armastan ma seda perekonda. Elu on mul ilus ja armastust täis.

PSPS. Me saame juurde veel ühe koera ja mu õe hermit crab suri ära. Ta oli meie juures olnud lausa kaks kuud.. ja ma ei julgenud selle aja jooksul kordagi teda katsuda. Ainuke asi, mis mulle siin elamise juures ei meeldi on see, kui mu õde üritab mind oma kombitsatega krabi kätte võtma saada, küsides 'how come you don't like my sweet crab?'. Ma söön neid elukaid ilmselt lõunaks. No thanks! Ja muidugi veel see, kui meile helistab naabrinaine, kes paanitsedes teatab, et ta aias kuskil on madu. Great! Nad parem hoidku meie aiast eemale..

Ja ma igaksjuhuks mainin, et kui te tahate 2 kuuks endale õudusunenägusid, siis Paranormal Activity garanteerib need teile. Ma ilmselt olen ka kõige halvem õudusfilmide vaataja, sest ma kardan isegi Scary Moviesid, mille üle kõik tavaliselt naeravad. Aga ma pidin kramplikult hoidma peaaegu terve aeg oma silmi ja kõrvu kinni, seega oli see mu kõige hullem kinokogemus.

"Blessed are you when people insult you and persecute you, and falsely say all kinds of evil against you because of Me. Rejoice and be glad, for your reward in heaven is great; for in the same way they persecuted the prophets who were before you."

LOVE YOU!

you make my life worth living!

2010-09-20T07:19:00.000+03:00

my firs football game!

1st day of school

thank you sweeties!

kool

Washingotn DC

Viimased 2 kuud on olnud SUPERtoredad! Muidugi on raske, muidugi on kõik teistsugune ja ma pean oma mugavustsoonist välja tulema, aga see ongi see, mida ma tahtsin. Ma juba praegu näen, kui väga see aeg mind siin muutnud on. Iga päev on nii palju uut ja südames olen ma iga minut tänulik selle aja eest, mis ma siin olla saan. Cause everyone knows, life's what you make it!
Kool on suur, suur, suur. Teistsugune. Inimesed on teistsugused. Vahetunnid on teistsugused. Hea, kui ma ühest hoonest teise jõuan, sest 5 minutiga ei ole seda kerge teha. Eriti tore on siis, kui mingi huge torm meid külastada otsustab, sest sel juhul peavad kõik klassis ligunema. Ja tormi all ei mõtle ma tavalist vihma.. siin on isegi see teistsugune. Suurem muidugi. Kõik on siin suurem.
Harjumatu on see, et isegi kui need tormid meid külastavad, on sooja ikkagi 30 kraadi.
Tore on veeta oma nädalavahetusi basseini ääres päevitades. Kurb on mõelda, et ma järgmine sügis seda enam teha ei saa, aga seda enam ma üritan seda nautida. Seda kahjuks ei juhtu palju, aga ma armastan päikest siin.
Kõige imelikum on see, et ma näen unenägusid eesti ja inglise keeles segamini. Ma räägin oma sõpraega Eestist inglise keeles ja käin igas unenäos Eestis külaskäigul, sest ma pole veel ära harjunud, et ma siin elan ja ilmselt on mu ajul liiga raske mõelda välja unenägusid, kus ma Floridas olen, aga nii palju on ta juba arenenud, et teada, et ma Eestis praegu ei ela vaid ainult külaskäigul saan käia. Isegi unenäod on teistsugused. Poleks arvanud, aga mulle meeldib, sest tundub nagu ma näeks oma sõpru iga päev.
Kuna pildid räägivad rohkem kui tuhat sõna, siis ma ei hakka oma jutuga seda pikemaks siin venitama.

I MISS YOU SO MUCH!!!!!

All that is not eternal is eternally useless.

"So fix our eyes not on what is seen, but what is unseen. For what is seen is temporary, but what is unseen is eternal."

as we are, such are the times

2010-09-03T06:23:00.000+03:00

Mul on inspiratsiooni kriis, someone help me. Ma ei pane mitte kunagi ainult ühe fotoshoodi pilte, mis on kõik ühesugused, aga nii imelik kui see ka poleks, siis just seda ma tegin. 7.30 hommikune breakfast rannas.

28 kraadises vees tundus õhk isegi jahe, mida pole siin ammu tunda saanud. Ega seda kauem kui pool tundi nautida ei saa ka, aga ma olin vist see hetk õnnelik isegi, et kooli minema pidin, sest see palavus tapab.

Ma armastan high-schooli. Kõik on nii teistsugune, nii lahe, nii suur. Õpetajad on kõik sõbralikud. 'Have a nice day, honey!' on tavaline siin õpetaja suust kuulda. Ma armastan seda, et mu tunnid hakkavad 9.10. .. sest meie vajame und rohkem kui teised ju!

Ma armastan seda, et mulle ei jookse esimese klassi õpilased otsa, kes otsustavad üle kooli kulli mängida.

Ma nii väga vist oma 5-minutilisi vahetunde ei armasta, aga isegi see on lahe.

Ma arvan, et ma olen rohkem vaimustatud sellest mõttest, et kõik on uus ja lahe. Ma ei usu, et see kõik nii lahe on, aga mulle meeldib mõelda, et on. Ma naudin isegi õppimist. See on nii lihtne, kuigi see ei ole lihtne.

Vahel on mul tunne, et ma ei õpi kunagi seda keelt ära, sest science'i ja history keel ei ole just kõige lihtsam.

Ma isegi ei tea, kas teid huvitab, mis tunnid ma võtsin, aga ma oletan, et teid huvitab.. US history. English lll. Earth & Space science. Art 2D/3D composition. HOPE. Spanish l. Precalculus.

Ma oletan et teid huvitab ka see, et ma neid tunde armastan.

See oli ilmselt üks parimaid otsuseid, mis ma oma elus teinud olen ja samas ka üks raskemaid. Aga elu polegi kerge ja mul on selle üle hea meel.

Absoluutselt KÕIK, mis siin juhtunud on, on olnud Jumala kätes. Ta on pannud mind proovile, aga ma tean, et kui ma lõpuni ustavaks jään, läheb kõik korda ja that's why I'm here. Ma poleks isegi üle ameerika piiri ilma Temata saanud. Mul pole aimu ka, miks nad otsustasid mulle viisa anda, sest ma poleks pidanud seda saama. Mul pole aimugi, miks ma siin ikka veel olen, sest ma oleks pidanud eile juba Saue Gümnaasiumi 11 klassi uksest sisse astuma. Mul pole aimu ka, miks mu unistused täide on läinud, sest ma ei vääri seda tegelikult. Mul pole aimugi, miks kõik nii on läinud, aga ma ei peagi teadma. Ma tahan lihtsalt Teda tänada selle eest. :)

Aitäh teile, kes te viitsite lugeda ja kommenteerida, isegi kui mina nii laisk olen. Te olete nii armsad kõik!

GBY!

If you were waiting for a sign- this is it!

2010-07-29T07:09:00.002+03:00

I think everything is art.
what you do.

how you dress.

the way you love someone.

and how you talk.

your smile and your personality.

what you believe in.

and all you dreams.

the way you drink your coffee.

how you decorate your home.

or party.

your grocery list.

the food you make.

how your writing looks.

and the way you feel.

life is art!

my princess

Elu on siin põnev! Emmel oli sünnipäev. Käisime Georgias. See on küll kõrvalosariik, aga väärib mainimist. Kohtusin Summerall'idega. Leidsin omale maailma kõige armsama kaelakee. Käisime Amelia saarel. Shoppamine. Kohustuslik kirjandus. Movienight Emily, Sarah, Kirsteni, Marianne'i ja Charlotte'iga, mis lõppes siiski pingpongi mängimise, ajakirjade lugemise ja juttudega poistest, sest kõik filmid, mis töötasid, olid PG 13 ja me pidime mingit tobedat multikat vaatama. Pimedas ujumised. Rand, kuhu me päris pikka aega vist enam ei lähe. Sest... haid on otsustanud meie randa tulla ja juba 4 inimest on nende ohvriks langenud. No thanks, ei tahaks järgmine olla. Mul tuleb juba mõttest, et ma olin nendega koos ühes rannas, külmavärinad. Magamata ööd. Minu Piibel ja teised huvitavad raamatud. Kokkamine. Peanutbutter. Skype. Lennujaam, kus ma ome emme lennuki peale saatsin, mis ei olnud just kõige toredam osa selle reisi jooksul. Mu toredad sõbrad ja nende põnevad elud.

See, et ma siia tulin on parim, mis on juhtunud. Minge ükskõik kuhu, olge seal kasvõi paar nädalat ja te mõistate mind. Kuigi see on raske selle sõna kõige raskemas tähenduses, saate te aru, who matters, who always will and who never did. Ma mõistan kui suur vahe on sõnadel ja tegudel. Sõnad on ilusad see hetk, kui nad su kõrva riivavad, aga tegelikult teeb lõppkokkuvõttes haiget rohkem see, kui võltsid need vahel on. Aitäh teile, kes te olete nii hoolivad ja siirad. Ma ei hakka ühtegi nime nimetama. Need, kes hoolivad, tunnevad ennast ära. Need, kes mitte, tunnevad ennast ära.

Aitäh Jumalale, et mul on olnud mu elu parim aeg. Vaatamata isikutele, kes puuduvad, et see aeg täislik oleks. Vaatamata igatsusele. Vaatamata rasketele hetkedele. Ma mõistan, miks nii peab olema ja see teeb kõik lihtsamaks.

Ja ma tahan tänada eriliselt sind, kes sa pole mind hetkekski unustanud. Kes sa kirjutad mulle kõige armsamaid kirju, mis ma kunagi saanud olen. Kelle pärast see aeg siin on kohutav, samas palju kergem. Sina, kes sa teed enda olemasoluga mu kõige õnnelikumaks inimeseks maa peal.

Aitäh, T!

do not let the pain make you hate.

2010-07-10T05:58:00.001+03:00

I'm looking forward to your letters!

happy 4th of July!

Mul on suur maja. Mul on akna all bassein. Mul on huge tuba (for me). Mul on oma garderoob. Mul on oma vannituba. Mul on megasuur voodi. Mul on igasugused kommunikatsioonivahendid, millest ma elus üldse unistanud olen. Mul on päike terve aasta. Ma elan maal, kus kasvavad palmid.. aias. Mul on võimalus olla Floridas vahetusõpilaseks, maybe. Mul on poed, kus on kõige lahedamad riided maailmas ja ma saan käia neis nii tihti, kui tahan. Mitte küll PÄRIS minu, aga ma saan neid külastada. Mul on kõik, millest ma kunagi unistasin. Mul on kõike liiiigagi palju. Mul on kõik, sellepärast, et ma kunagi unistasin materiaalsetest asjadest, aga kes ei unistaks vahel. Inimesed arvavad, et see täidab neid, kui nad saavad omale, uusi ja suuremaid ja paremaid ASJU, aga ei. See ei tähenda minu jaoks midagi. I mean, ma võiks kõik selle materiaalse jätta, sest ma näen, mida rohkem inimesel on, seda rohkem ruumi võtab tühjus. Ma muidugi olen ülimalt tänulik, et mul see kõik on, aga ma ei taha, et ma sellega ära harjuks. Ma näen, et tegelikult ükski neist asjadest ei tee mind õnnelikuks. Hetkeline vaimustus kaob ja siis tuleb jälle isu millegi laheda järgi, mingi uue ilusa riideeseme järgi, mis paneks mind tundma nagu ma oleks taevas. Aga ei, ma pole. Mitte veel.

Sellepärast olengi ma õnnelik, et mul on Jumal, kes näitab mulle, kui tühised need asjad on. Selleks ei pea küll mingi geenius olema, et seda avastada, aga vahel, nii tihti, me unustame selle, mis tegelikult tähtis on.

Vähemalt, mis peaks olema tähtis.

Ma arvan, et ma olen kõige õnnelikum inimene maailmas. Mul on kõik, mis on tähtis, vähemalt minu jaoks. Mul on maailma parim boyfriend. Ma pole kedagi nii erilist kunagi oma elus kohanud. And I mean it. Mul on parimad sõbrad, kes ei ole sõbrad ainult siis, kui vaja, või kui neile sobib. Mul on perekond, mul on issi, mul on emme ja mul on mu kiisuke. Mul on Jumal, mis on kõige tähtsam! Ma tean, et mõne pähe kerkis kohe mõte, et miks pean ma seda igal pool kuulutama. Ei peagi tegelikult, aga kui teid häirib, ei ole te sunnitud lugema :)

Igatahes, elu on ilus- olen joonud Starbucksi kohvi ja söönud Ben and Jerry's jäätist. Esimest korda elus!!

Sain uue telefoni, mis ei ole küll otseselt minu, sest ma ei saa seda Eestisse kaasa võtta, aga aasta siiski. Esimese paari tunniga tuli juba voicemail:"Hi, this is mommy, don't forget to bring me some boxes blahblah.. love you bye! Ok, I won't, kes iganes sa ka ei oleks!

Kui ma eelmises postituses mainisin, et ma elan basseinis, siis ma olen oma asukohta vahetanud, since siin ilmad nii vihmased kogaueg on. Mu uus elupaik on skype. Ma ilmselt ei elaks seda aastat ilma skype'ita üle, seega tänud teile, targad mehed, kes te selle leiutasite!

Aitäh teile targad inimesed, kes te leiutasite Air Conditioning'i. Ma vist ei jääks ilma selleta ka ellu. Vesi on 28-30. Õhk on varjus 38 C. Ma olen iga võimaliku hetke toas või lainetes ujumas... või poodides.
Poed on tõesti lahedad.. ja nõmedad, sest nad röövivad mu raha, aga samas mis mul muud sellega ikka teha oleks. Palju oleks ilmselt, but yeah.

Nii tore on see, et isegi kui kõik ümberringi on üks big mess, võib minu sees valitseda täielik rahu. Kõik nagu laguneks koost, aga ma ei pea muretsema, sest juhtub see, mis on mulle parem ja ma tean, et tegelikult ei ole miski minu kätes. We'll see.
Ma jätkuvalt igatsen teid. 2 nädalat ilma sõpradeta on üsna surm. Samas on jällenägemisrõõm suurem! I love you, mu asendamatud!

find me on my knees with my soul laid bare

2010-06-28T17:48:00.000+03:00

I sure do!

Keegi oli selle taevasse kirjutada lasknud, päris võimas!

I MISS YOU!

I miss you!

Florida on SOE. Soojem kui kuskil, kus ma olnud olen! 100F on tavaline. Ainuke koht, kus elada saab on bassein. Aquatica, Sea World, Starbucks- ma armastan teid! Poode on palju, aga mind on ainult üks, sellepärast pole ma ka shoppamas jõudnud väga käia. 3 poodi ainult. Ma vihkan ärasaatmimsi. Lained on megad. Ookean on soolane, väga soolane. Naljakas on see, et inimesed käivad poes ja ostavad ühesuguseid t-särke umbes 10 tükki. Sest need on soodushinnaga, mis isegi ei ole nii soodne. Järgmine nädal tuleb awesome, sest me oleme terve nädal Jacksonville'i kesklinnas, mis tähendab- palju poode. Saatke mulle oma soovilistid! Siin on kõike peale leiva, kindermunade ja kamašokolaadi.

MA IGATSEN TEID NIII NIII NIIIIIIIII.... VÄGA!

you're my satisfashion

2010-05-29T12:30:00.010+03:00

Well.. paljud on küsinud miks ma lähen ja mis ma Floridas teen. Igatahes.. ma lähen sinna kooli. Mu tuttavad elavad seal ja ma saan nende peresse elama minna.

Ma olen seda tahtnud juba 2 aastat vähemalt, aga selle õppeaasta alguses hakkasimegi ajama ja kõik on siiamaani nii hästi laabunud. Ilmselgelt on, sest see oli täielikult Jumala plaan. Muidugi on olnud sadamiljon probleemi ja jama sellega, aga ma ei muretse, sest kõik on Jumala käes, Tema on mind sinna saatnud ja paremini ei saakski keegi seda korraldada.

Ma asun elama Ponte Vedrasse Palm Valley Beachi äärde.

Sellest koolist olen ma ikka veel vaimustusest.
Sellest kuumusest, mis seal valitseb enam mitte nii väga, sest ma kogesin natukene aega juba Eesti kuumust- it pretty much killed me.
Oma kahest tulevasest pisikesest õest ja veel pisemast vennast olen ma kõige rohkem vaimustuses, sest mul pole endal mitte kunagi õdesid-vendi olnud ja kuna ma väikeseid lapsi ARMASTAN, siis sobib see mulle ideaalselt.
Ma rohkem ei oskagi sellest midagi rääkida, aga aitäh teile, et teid huvitab, kes iganes te ka poleks.

Kuna mul on täielik fotoaparaatide puudus, siis mul pole jällegi pilte, mis tähendab, et ma pole jälle päris pikka aega kirjutanud.

Vahepealne aeg on olnud amazing. Kool on läbi. Keemia eksami sain viie. See oli muidugi ülilihtne, aga ma olen õnnelik ikkagi.

Mu sõbrad on nii toredad ja naljakad ja toetavad ja armsad ja maailmaparimad, mis teeb mind nii õnnelikuks.

Juba 8 kuud sellest, kui ma kohtasin kõige imelisemat inimest maailmas. Uskumatu, time really flies!!

Tahaks, et te teaksite, kui erilised te olete.
Ja Jumal armastab teid no matter what. Igavesti!

Jah, mu elu on vist igav, sest kool on olnud viimased 9 kuud elu. Mitte päris, aga siiski. Ma saan LÕPUKS hakata elama. Kuigi ma hakkan oma kooli ja koolikaaslaseid ja isegi õpetajaid igatsema. Mõndade naljad on lihtsalt.. unustamatud.

I secretly wish they were mine

Ja 3 päeva tagasi nägin ma sellel aastal viimast korda Kassut! Surm!

Tundub siiski, et Eestis juuni kuuga suvi ei alga, sest mu aju pidi ära külmuma, kui ma jalutamas käisin.
17 päeva and I'm gone. Ma pole kunagi nii segaseid tundeid tundnud, sest ma ühest küljest ei suuda ära enam oodata, millal ma minna saan, teisest küljest aga saab 23 juuni olema vist üks jubedamaid päevi mu elus.

Thank you! Thank you! Thank you!

i'm walking in the shoes of my miracle maker

2010-04-18T09:46:00.008+03:00

Hi fellas, long time no see, aga ma üritan ennast parandada. Järjekordne lubadus, mida ma täita ei suuda ilmselt. See kõik oleks palju palju lihtsam, kui mul oleks mingisugune masin, millega ma pilte teha ja arvutisse laadida saaks. See selleks.. Mõtlesin, et kirjutaks oma viimase nelja kuu plaani siia, aga keda huvitaks ja ma peaks olema vist tõsine freak, kui ma seda teha suudaks. Igatahes on need möödunud paremini kui kunagi varem. Just to warn you, mu postitused on ilmselt vääga tüütud sest tundub nagu tänapäeval oleks moes sellised.. kurvad, elupõlgavad ja sügavasisulised postitused. Aga nii tore või kurb kui see ka poleks, siis ma armastan oma elu. Ma armastan seda, et ma sain omale kitarri.. juba 4 kuud tagasi vist, aga siiski.

Ma armastan seda, et lumelauaga on nii tore igal pool möllata ja kukkuda ja lennata ja vahel, väga vahel ka kiiresti, väga kiiresti mäest alla sõita.

Ma armastan seda, et ma sain oma viisa kätte, mis on parim uudis sel nädalal.

Ma armastan seda, et mul on mu Jumal ja temaga on iga päev nii hea.

Parem kui ma kunagi arvata oleks osanud. Ma armastan seda, et ainult Tema võib kõik mu unistused teoks teha ja on seda ka teinud. Ma armastan seda, et Ta on nii täiuslik! Ma armastan Teda ja Ta südant!

Ma armastan seda, et mu ümber on nii armastavad inimesed. Ma armastan oma kassi, kes sai jälle aasta vanemaks, kes iga päevaga muutub mulle üha armsamaks.
Ma armastan ka kõiki teid, uskuge või mitte, aga nii see on.

Lugeda on nii tore, juuksurid on nii toredad, hambaarstid on nii toredad ja kool on tore. Imelik võib-olla, aga ainult poolteist kuud, keemia eksam, "Jumalaema kirik Pariisis", mu sõprade lõpetamine veel ja siis on see läbi, läbi, läbi ja ma ei suuda seda enam oodata nagu te kõik ilmselgelt.

Olete kunagi mõelnud, miks me üldse elame? Kui ei, siis mõelge selle üle.. ja mõelge palju selle üle, sest seda on nii hea teada!

Aitäh Kassu ja Laura ja Andu ja Mailis ja Birgit ja Linda ja Taavet ja Mihkel ja Sass ja Jaan ja Kristjan, et teiega on nii hea, aitäh, et olete toeks. Aga kõige suurem tänu läheb Jumalale!

GBY! Have a nice life! Loodan, et see tuleb teil väga nice.

fill the paper with the breathings of your heart

2009-12-31T12:09:00.013+02:00

Oh my, ma olen nii väga igatsenud... teid, blogimist, piltidega jamamist. Seda kõike. It's been too long!

Andke andeks VÄGA halva kvaliteedi pärast.

Mul elu on vahepeal TÄIESTI muutunud ja ma olen selle üle rohkem kui õnnelik. Ma tunnen kuidas iga hommik üles ärgates, suurele väsimusele vaatamata on mul selline rõõm südames, mida ei suuda kirjeldada mitte ükski sõna. Mu ellu on tulnud inimesed, keda ma mitte kuidagi ei vääri, aga kuidagimoodi nad siiski on mul. Ma olen nii tänulik ja õnnelik, et see võib-olla tundub isegi natukene freaky. But I couldn't care less.

Vaheaeg on möödunud lausa nii toredalt, et mul ei ole olnud mitte ühtegi vaba päeva siiani, mis iseenesest on ülimalt tore. Kui mul midagi ees ei oleks, siis ma ilmselt 'naudiks' seda nii sisutihedalt, et magaks terve vaheaja maha.

Ma vaatan aknast välja ja iga kord hiilib mulle pähe mõte, kuidas on see võimalik, et ma Eestis olen. I mean, Eestis ei ole mitte kunagi nii ilusat lund ja nii palju lund ja nii.. ilus.
Pole vist väga üllatav, et ma talvelaagrit ootan.

Pole vist väga üllatav ka see, et ma kergelt kuu aega juba selle postitusega viivitanud olen. Jah, talvelaager oli, amazingly super. Kui mu põlved oleksid otsustanud mulle meelepärased olla oleks tulnud ka laudamisest midagi välja, aga tore oli ja nalja sai. See loeb.

Mu armsad põlvekesed on ka üheks suurimaks põhjuseks, miks ma loobusin tantsimisest. Mu süda nutab kui ma mõtlen nendele 10'le aastale, mis me koos veetsime. Ma igatsen, igatsen, igatsen teid, neid trenne, isegi seda piinavat põlvevalu, aga it's time to move on i guess.

Vähemalt on pühapäevad vabad nüüd, pooleldi. Esmaspäevane trenn asendus alfaga ja kolmapäevase trenni asemel üritame Lauraga usinalt ujumas käia. Kui hästi läheb, siis ka neljapäeval.

Teate, kui te tunnete, end tühisena, üksikuna, kasutuna.. külastage loomade varjupaika. Sest nad vajavad teid. Kui veab ja teie pilgud kohtuvad, mida sealsed koerad üldiselt väldivad, siis näete kui väga nad igatsevad kedagi, kes neist hooliks, neid armastaks ja kaitseks.

Ma igatsen Sind ja Sind ja Sind ja Sind ja Sind ja veel Sind, aga aeg muudab ja varsti unustame isegi igatseda. Kallis T kitarr, ma igatsen Sind ka, väga.

Palun keegi leiutage odavaid ja ilusaid riideid poodidesse, sest ma nii väga igatsen neid omale saada! Tõesti, ikka veel.

Ja palun, armastage rohkem, armastage tõeliselt, kui te seda teha olete otsustanud.

Jõulud olid super toredad, kui jätta mainimata see, et me kõik vanaisa juures vingumürgituse saime. See oli küll pigem vingumürgituse beebi, aga siiski, meeldiv see polnud, kui seda sõna selles kontekstis üldse kasutada võiks. Ma ei arvanud, et mõni gaas võib haiget teha. Ilmselgelt ei tunne keemiat. Rootsi oli tore, kui jätta mainimata mu kõikvõimalikud valud. Mu sõbrad on parimad, jah tingumusteta. Ja elu on mul imeline vaatamata kõigele.

Sest mul on Jumal, jah igavesti!

empty loving makes me seasick

2009-09-23T23:08:00.014+03:00

Suvel olen ma olnud ikka kohutavalt hea blogija ja seda traditsiooni olen ma ka sügisel jätkanud ma vaatan. Jah, et mitte mainimata jätta kurba tõsiasja, et eile/täna öösel 0.18 hakkas sügis.

Oh well, asi seegi, et ma nädalaga ühe lause kirja olen jõudnud panna. Midagi nagu ei olekski rääkida, samas on neid asju liiga palju. Kui kedagi huvitab, mis ma teinud olen vahepeal, siis: tennis, tantsimine, noortekad, sünnipäevad, minu enda sünnipäev ja dadadada KOOL!
Kool on viimase aja kõige hullem õnnetus äkki?, mis minuga juhtunud on, sest 10 klass sõnaotsesesmõttes tapab mind. Aga olen veel elus, mida imet.
Koolipiltide, mis ma hiljuti kätte sain, peal näen ma välja nagu mõni sleeping beast, enda arust olen magada saanud piisavalt ja mingit hälvet ka nagu ei peaks olema, aga pilte vaadates jääb tunne nagu ma kohe-kohe vajuks unne.

Palju küsivad mult millal ma juba blondiks tagasi värvin, et see on palju ilusam, aga mis on teie jaoks ilus. Kas tõesti see, kui on perfektselt sirged ja blondid juuksed, selline välimus, mis võib-olla jätab hea, aga väga igava mulje, kui on peal palju krohvi nagu kõik seda harrastavad, sest võlts tõesti tundub viimasel ajal väga trendikas olevat. Ma ei hakkagi väitma, et ma ei kanna meiki, hah, võimalik, et isegi liiga palju, aga ma tunnen ennast palju paremini kui ma tean, et mu hommikusi padjalaike katab õrn kiht jumekat. Mulle pole vist kunagi meeldinud kui keegi üleliia mu välimust kiidab, kuigi ma ei saa salata, et see teeb tuju heaks ja ma olen alati väga tänulik neile, kes seda südamest ütlevad, aga nüüd kui mul on oranžid juuksed ja keegi midagi head ütleb tunnen ma end palju paremini, see on nii paljudele vastumeelt, et ma juba kiusu pärast ei taha tagasi värvida. Ja teadke, et iga kord kui te ütlete, et ma blondina palju ilusam olin annab see mulle juurde enesekindlust ja tahtmist olla punapea(oranž küll tegelikult).
Mis üldse on teie jaoks ilu või ilus?

Ma tean, ma lubasin Kassule, et ma suudan end vaos hoida ja ei räägi sellest, aga ma pean mainima kui õnnelik ja ärevil ja masenduses ja kui suur hirm mul on. Siiski on see liiga muinasjutulik, mu unistused ei ole vist kunagi nii kaugele jõudnud. Okei vahel väga salaja ja väga harva. Ma tean, et keegi mu kõrval juhib mind ja teeb kõik just nii nagu peab minema, seega ma ootan. VÄGA.

Kui keegi mulle äkki aega kingiks, käiks ma läbi kõik kirbuturud ja kaltsukad, sest ma igatsen omale leida midagi lahedat ja ilusat ja midagi, mis mulle tõsiselt meeldiks. Seda viimast on juhtunud viimasel ajal peaaegu mitte kunagi. Kõik poed Viru keskuses on nii nõmedalt igavad ja ilusaid asju täis. Need ilusad asjad muidugi minu hinnaklassi ei mahu. Viru keskus on ainuke suurem koht kuhu ma viimasel ajal sattunud olen, sest ilmselgelt olen ma olnud nagu mingi nerd ja õppinud omal pea otsast ja saanud tänutäheks ka mõned toredad hinded, aga siiski ei heasta see kõiki neid olemata olnud ostlemisi ja linnaskäike, mis oleks võinud toimuda.

Kui keegi juhuslikult 10-11 oktoober Tallinnas peaks olema, siis võib ta Solarisse (uus kaubanduskeskus, mis Sakala asemele ehitati) tulla vaatama meie väga cool'i ja disco't tantsu. Mõlemal päeval peaks need olema kell 13.00 ja 16.00. Ja kui mind seal juhuslikult nägema peaksite võite vabalt tsau öelda, kuigi ma ei garanteeri, et teid ära tunnen, siis vastu võin ma ikka teid tervitada, ja.

Mu sünnipäev oli küll üle kuu aja tagasi, aga ma ei ole tänanud teid kõiki nii armsate soovide ja kinkide eest, seega SUUR aitäh! Mul oli parim sünnipäev ja parimad sõbrad ja parimad kingitused. Kassu suutis mind muidugi oma kingiga nutma ajada, nii, et ma peatada ei suutnud, aga see on kõik tema enda süü, et sinna tobedasse GAG'i läks. Mis tegelikult võib-olla isegi hea oli. Ja aitäh kõikidele teistele veel selle eest, et nad mind meeles on pidanud isegi siis kui ma endast pikka aega märku ei ole andnud. Kui teid ikkagi huvitab, mis ma teen siis võite mind jälgida twitteris.

Jällegi ei taha ma oma postitusega kedagi solvata, eriti neid kes on blondid. Uskuge mind, ma kadestan teid vahel väga, sest teie juuksetoon sobib igasuguse riietusega perfektselt.

16 korda õnne mu pisikesele, nunnule maailmaparimale Mailisele!!! Ja palju õnne meile, et me üksteist 16 aastat taluma oleme pidanud.
Aga see kõik on sea väärt olnud!

Lack of inspiration, seega kui on midagi, mis teid huvitab ja mis mu postitused huvitavamaks teeks, siis küsige, PALUN.

nd they give me my very own pair of wings

2009-08-19T10:51:00.012+03:00

Ida-Eesti reis, Peipsi järv, Narva jõesuu ülisuurte lainetega rand, Rakvere, Kuremaa, Salmistu, suurepärased sõbrad, oranz juuksevärv, Kirsten-Nicole, Evelin-Danielle, Inga, kartulikohvik, kaks veepäeva, pulm, ujumine, uus paar teksasid!! (seda pole juhtunud sajandeid), Pedassaar, pahad harjumused, ülehomme algav tantsulaager!!!, sünnipäev, musti:D, Käthy, Mailis, Krissu, Kassu!
Minu suurepärane augustikuu.
Tundub igav, aga ei. Mul on olnud mu lemmikuim suvi siiani.

Can't wait to meet you, dear Florida!

life's good, you know

2009-07-17T01:21:00.027+03:00

Ma olen halb blogija, väga halb või isegi kõige halvem.
Mul ei ole mõtet kirjutada, kui ma ei ole blogmise tujus, sest siis tuleks mu blogid sama igavad, kui igavus ise.
Ma ei ole selles tujus ka praegu, aga ma tahan seda ikkagi teha. Keeruline.
Kui ma hakkaksin jutustama teile üksikasjalikult enda põnevast elust viimase kuu aja jooksul, oleks järgmisel hetkel teie hiired suunatud sellele punasele ristile, seetõttu ma üritan kõik hästi lühidalt, ja nii huvitavalt kui ma neid seiklusi edastada oskan, kirja panna.

Käisin pulmas, mis toimus raekoja platsis, oli muidugi väga ilus, aga kuna see ei olnud Eesti pulm, siis ei olnud ka suurt pidu, nagu meil kombeks on.

Olen veetnud suurepärast aega oma emme klassiõdedega Floridast, enamasti küll Kirsten-Nicole'i ja Evelin-Danielle'iga, kes on muidugi kohutavalt nunnud.
Veel suurepärasemalt olen veetnud ma aega Käthyga. Ta emme päris kindlasti arvab juba, et ma elan seal.
Oleme käinud rannas, väljas, linnas, kinos, igal pool mujal ja seda kõike täiesti edukalt.

Oh yeah, muidugi ei saa ma mainimata jätta korda, kus ma oma kiisut pesin. Ta nägi märjana välja nagu mõni abitu prügikastikass, seega ei suutnud ma terve see aeg muud teha kui naerda.
Ma võin täiesti siiralt tunda uhkust enda koristamisoskuste üle, sest ma lõpuks, kolme päevaga, suutsin teha korda oma toa ja sahtlid. "Ennast kiitmast ma ei väsi".

Kaks korda Ice Age 3'e, kord The Proposal'it ja Adventureland'i oli värskendav, kui nii saab öelda. Värskendav selles osas, et ma peaksin hakkama rohkem kinos käima. Äkki õpin isegi ära, kuidas käib naermine mõne naljaka koha üle. Tundub nagu ma oleks mõni emotsioonitu maailmavihkaja. Pole seda kunagi olnud ja ei hakka ka. Ma lihtsalt ei mõista, kuidas mõni suudab kõva häälega üle saali naerda. See on talent. Ja sellised friigid suudavad ka minu naerma ajada.
Ma olen õnnelik, et ma ei suuda kaltsukaid vähema armastada, sest ma leian sealt alati midagi lahedat teades, et ma kellegil teisel midagi sellist seljas ei näe. Ja kui ma 8 asja 35.- eest saan, olen ma muidugi eriti õnnelik.

'
Tundub nagu päike siiski ei armastaks mind. Arvasin kunagi teisiti, aga võib-olla ei olegi see nii halb.

Mu emmel on täna (19. juuli) sünnipäev, seega parimat sünnipäeva mu parimale emmele!!!
(Anna andeks, et ma su magusa koogi sisse maitserohelisega kodujuustu panin, ma tean, et sa kunagi loed seda).

Nädalavahetus vanaisa juures möödus suurepäraselt, kui välja arvata see SUUR ämblik, kes meiega koos tiigis ujus ja need kohutavad parmud, kellele ma ilmselegelt väga maitsesin. Seda on siiani tunda ja see tunne pole üldse mitte meeldiv.
Homme teeme Kirsteniga sleepoveri ja käime järjekordselt Nõmme seikluspargist läbi. Eelmine aasta oli ta zip line'ist nii vaimustuses, et lasi enda aeda selle ehitada.
"Never say never" on uskumatult hea, kuigi ma vaevalt sada lehte alles lugenud olen. Ma olen suurepäraselt halb lugeja, aga ma armastan seda siiski teha. Püsimatu nagu ma olen, ei suuda ma ühe asjaga kaua tegeleda.

Iga kord kui ma enda voodilt kella kahe suunas vaatan tekivad mul süümepiinad, sest alati kui olen otsustanud õmblema hakata, pean mingitel tobedatel põhjustel selle siiski edasi lükkama.

I don't know, olen ma imelik või midagi seesugust, aga
ma tahaks endale kohutavalt tedretähne.
Päike kahjuks minu puhul
väga ei mõju.

drop-dead-gorgeous

nonsense

2009-06-30T23:29:00.009+03:00

Piparmündinäts ajab mind aevastama.
Iga kord, kui ma söön ja midagi peale ei joo hakkan luksuma.
Vihkan kõike, mis mind vähegi hirmsatele asjadele mõtlema võivad ajada.
Ma kardan kõikvõimalikke asju, nt linde, kõrgust, elektriliine, eriti pimedust ja üksindust.
Ma võin veeta tunde tehes mittemidagi.
Ma saan endaga väga hästi läbi.
Mulle meeldib linnas ringi käies suvalistele inimestele naeratada, kuigi ma seda vahel teha ei julge.
Ma ei karda kunagi mida arvatakse minust selle pärast, milline ma välja näen, mida ma kannan või kas mu juuksed on ilusad (on ka erandeid muidugi :D).
Kõige rohkem hirmutab mind üksi millegagi esinemine, kuigi ma armastan seda mitmekesi teha.
Ma armastan asju, mis on ebatavalised ja teistele mõttetud.
Ma olen rohkem ärevil hetkel, mil saan midagi väga odavalt, kui siis, kui midagi väga ilusat leian, sest võib-olla mitte nii ilusaid, aga odavaid asju saan ma alati ilusaks teha, raha seejuures jääb aga alles. Ma enamasti ostan ainult allahinnatud asju.
Ma pean alati meeles, kui keegi on mulle võlgu, või vastupidi, ma võin seda teha kasvõi aastaid.
Ma ei suuda süüa mannaputru, sibulat ega keedetud juurvilju.
Ma täiesti vihkan, kui naised ei kanna pesu. See ei ole väga kaunis tõesti, kui mõni väga ümber särk on seljas ja sa selle alla pesu 'oled unustanud' panna. Nii palju kui mina tean, ei jäta see meestele head muljet, aga kes teab, kes teab.
Ma armastan töötlemata(keetmata, praadimata) paprikat, pistaatsiapähklitga jäätist, burgereid ja pastat (neid asju on veel umbes miljon).
Ma võiksin osta endale lõpmatult kotte, aga neid pole iial piisavalt. Sama kehtib muidugi ka riiete ja jalanõudega.
Ma ei saa endast kunagi täpselt aru.
Mitte keegi siin maailmas ei tunne mind päriselt, vaid mina ise, kui sedagi.. siiski on inimesi, kes pingutavad selle nimel, et mind tundma õppida ja ma ei vahetaks neid mitte kellegi vastu.
Ma usun kellessegi.
Ma ei talu ÜLDSE silmakirjalikkust. See on nii kuidagi..
Ma olen TÄIELIK kobakäpp, seda teavad kõik mu sõbrad.. ma ei suudaks poes käia ilma, et ma Midagi maha ajaks, kusagile komistaks või nii täiesti kogemata midagi avaks.t
Alati, kui ma pahandustesse satun, pääsen ma puhta nahaga. (ma loodan, et ma praegu oma õnne ära ei sõnunud).
Ma jumaldan tennist ja tantsimist.
Ma tahaks elada kusagil, kus on SUURED lained ja seal surfata nii, nagu nad teevad seda filmides.
Ma armastan koristamist, eriti siis, kui saan midagi ringi tõsta, sest ma tüdinen asjadest väga kiirelt.
Ma hakkan päris tihti keset poodi laulma või tantsima nii, et ma ise seda tähelegi ei pane.
Ma täiesti jälestan poisse, kes üritavad lahedad olla sellega, kui sülitavad või nõmetsevad ja ropendavad nii palju kui oskavad, et tüdrukutele meeldida. Te ei lähe kahjuks kellegile peale:(:(:(.
Ma ei oska kunagi naerda youtube'i videode ega mingisuguste Juku naljade üle.
Mu unistuste elu oleks selline, kus ma ainult rändaks ringi igal pool, avastaks uusi kohti, tutvuks uute inimestega ja magaks oma kaasaskantavas telgis.
Ma võin nutta ka kõige tavalisema ja igavaima filmi üle. Filmid võtavad minu üle võimust ja ma ei suuda ennast kontrollida enam.
Ma olen väga nõrga iseloomuga ja mind on vahel väga kerge mõjutada. Ma enamasti ei lase seda küll teha, aga on ka hetki, kus ma annan liiga kergelt alla.
Ma oleks juba peaaegu unustanud mainida kõige tähtsama-ma ARMASTAN, ARMASTAN lokke poistel. Minu jaoks ei ole midagi rohkem külgetõmbavamat juuste ja vahel ka terve välimuse juures, kui lokid.
Ma ei ole peaaegu kunagu olnud vaimustuses pantrimustrist, aga nüüd ma ei kannata seda enam absoluutselt. See on minu jaoks kõige viimane asi, mille poole ma poodides vaatan. No offence, kuna ma tean, et paljudele teist see meeldib.. See lihtsalt olen mina.
Vahel olen ma täielik tähenärija ja ma võin korrutada oma emmele kas või mitu kuud, et see on vahel, mitte vahest.. olen väsimatu sellel alal.
Ma armastan inglise, prantsuse ja eesti keelt.
Vene keelt ma selle eest aga vihkan ja ma olen täiesti kindel, et ma ei ole ainus. Me Kassuga võiks raamatu kirjutada lausa, sest need vestlused teemal, kui ebameeldivad on vene mutikesed, võivad kesta tunde.
Ma söön lagritsat, tomatimahla, igat sorti mereande ja kala, seeni.. Ma ei tea küll kui haruldane see on, aga enamik sõbrad mul neid asju ei söö.
Oh yes, ma armastan vihma. Mitte küll päevadel, kus ma oleks parema meelega päevitama läinud, aga siiski.

Ma võiks neid mõttetusi siia kirjutama jäädagi, aga ilmselt ei ole need nii huvitavad, et te neid lugedagi viitsiks, seega, kui teid midagi väga huvitab, siis võite alati küsida.

Uncles rule, I guess.

Nii jubedalt põnev inimene ma olengi, aje.
Palun, Sina, Anonymous. Ei tulnud küll selline, nagu tahtsid, aga ehk rahuldab seegi.

graduation and stuff like that

2009-06-20T18:18:00.006+03:00

Mul on meeletult kahju, et ma pikka.. okei, väga pikka aega juba midagi postitanud ei ole, aga tänu mu lõpetamisele (jah, tobe põhjus) on olnud mul üpris kiire. Või olen ma olnud lihtsalt liiga laisk. Pigem seda viimast siiski. Aga ma võin olla ÕNNELIK ja seda selle sõna kõige otsesemas tähenduses, sest mu tunnistus oli super ja mu lõpetamine oli super, mu lõpupidu oli super ja mu sõbrad on parimad. Mata ja inka eksami viied olid mu elu parimad hinded. Siiani. Ma ei oleks suutnud õnnest vist rohkem karjuda. Oleks tegelikult, aga siis oleks minust arvatud kui mõnest hullarist pääsenuist.

Mu kingitused olid nii kohutavalt armsad, mu pere on nii toetav ja armas ning lilled olid WOW! Aktus oli lõpetamise kõige pikem ja kõige igavam osa. Vahepeal ei suutnud ma muidugi jutule üldse keskenduda ega naeru tagasi hoida, kuigi ma oma lõpetamise ajal oleks võinud ju siiski korralikult käituda, aga see selleks. Vähemalt oli viimase veerandi käitumine eeskujulik. Seda pole mul juhtunud neljandast klassist saati.

Arvatavasti tänu sellele, et mu digika akud kunagi laadijat ei puutu, jõuab see postitus palju hiljem kohale. Jälle. Aga kuna mul endal ei ole normaalset fotoaparaati ja kõik pildid on teiste käes, siis pean ma leppima olukorraga.

Ma nägin nii palju sugulasi ja tuttavaid, keda ma väga kaua juba näinud ei ole. Ja ma ei oleks eluski uskunud, et mu onupoeg nii nunnu olla võib. Temast tuleb tõsine naistemees.

Bee Movie oli järjekordselt lõõgastav kogemus. Endiste pruutide vaimud olid hirmsad, aga nad meeldisid mulle.

Kõik mure ja närvitsemine teiste pilkude ja enda suurhetke, ehk siis selle pärast kuidas ma oma tunnistusele järgi lähen on nüüd läbi. Kuidagi tühi tunne on. Ikka veel. Ma olin täna hommikul täiesti veendunud, et ma pean homme õppima hakkama ja ma ei saa jälle kaua arvutis olla. Arvatavasti oli see seetõttu, et ma pole neljapäevast kuni tänaseni ehk siis laupäevani just väga palju magada saanud, aga see oli seda väärt. You guys are amazing! Ma võiksin veel terve suvi teha eksameid. Ainult selle pärast, et see tühjus minu sees tapab mind ja ma hakkan oma klassikaaslaseid kohutavalt igatsema. Aasta tagasi ei oleks ma seda oodatagi osanud, aga viimane aasta on muutnud päris palju.

Ma siiani ei ole suutnud välja mõelda, mida oma kingiks saadud raha eest osta. Kuna mul veel iPod'i ei ole, nii imelik kui see ka ei tundu, siis mõtlesin ma iPod touch'i peale, aga life's hard. Mul tuleb täiesti kindlalt veel mitukümmend soovi ja seni kuni ma oma otsustusvõimetusega võitlen, olen ma märkamatult selle raha riietele ja muule prahile kulutanud. Mitte, et riided praht oleks, aga neid võin ma iga kell osta.

Ma tunnen kõikidele paralleelikatele kaasa, kes seal paadis olid ja külmas vees ulpima pidid. Õnneks on kõik korraskorraskorras.

Ja mõnele, kes tahab veel meie saunas istumisi või tervet seda lõpuõhtut uuesti läbi kogeda, võib seda laulu kuulata. Tahtmatult hakkan ma enda ette naerma. Õnneks kestab suvi veel kaks kuud ja seda kõike annab korrata. Ma ei oska siiani siia Youtube'st videot uploadida. Fool. Olin õgard täna, sõin üksi suure panni topolino ära, aga ma armastan pitsat! Ja ma armastan seda lõhevärvi tank-top'i, mille ma täna ostsin. Ma tahan teha midagi, midagi imelikku ja pöörast. Tahaks lugeda mõnda head raamatut ja vaadata paar head filmi ära. Nende kõrval oleks tore lõpetada ka oma õmblemistööd.

Ja ma vabandan väga nende blogi-awardide pärast, mida ma edasi ei ole andnud, ega kavatsegi anda. Ma ei ürita üldse olla ülbe, ega isekas, sest ma väga hindan teid selle pärast, et oma aega viitsite raisata minu blogi peale ja sellest huvitute. Suur-suur aitäh kõigile, kes võtavad oma aega, et kirjutada mulle kommentaar, ükskõik kas see on positiivse või negatiivse sisuga. Iga kord kui ma näen, et uus kommentaar on vaja kinnitada tunnen ma ärevust enda sees. See tunne on hea! Ma tahaks selle awardi edasi anda inimestele, kes ei ürita olla keegi teine, kes kirjutavad täiesti enda moodi ja on mingit moodi täiesti erinevad. Neid inimesi on palju. Ma usun ja loodan, et tunnete end ära.

AITÄH, et olete lõpmatuseni armsad ja toetavad.
Ma armastan oma elu.

deadgorgeous

2009-06-06T06:34:00.005+03:00

3

Kinkige keegi mulle und palun!
Mu 72 postitus. Üpriski märkimisväärne või mis?
88 punkti.. selle juures jään veel elama, aga ma siiski ei mõista, kuidas ma saan alati midagi untsu keerata? Just need kaks punkti, mida ma vajasin olid selles ülesandes peidus, aga miks ma peaksingi õigesti lugema? Võiks ikkagi ju kirjutada nii nagu ma õigeks pean. Great.
Muidu olen üsnagi positiivne. Koristasin terve kodu ära ja nüüd korrastan oma riidekappi.Mul on tõsiselt midagi viga, sest ma ALATI koristan öösel või pigem hommikul, ma ei oska kunagi midagi kasulikku päeval teha. Ma armastan üksinda kodus olemist! Üks pisike nunnuke magab mul siin kõrval, seega ma täitsa üksi ei ole. Hi Mailis!
Ma leidsin 4 paari ilusaid kingi, aga kõik nad nagu ei oleks just need õiged lõpetamise jaoks. Kuigi ma ei saa eirata fakti, et ma ARMASTAN neid. Ja ma armastan Zarat ja Lulat ja raamatupoode ja inimesi ja kingi ja mõtet, et ma võiksin omale uusi riideid osta ja seda päkapikku oma kõrval magamas.

See postitus pidi küll piirduma lausega"ma ei saa und, i need some help", aga läks teisti. Ja muide te olete nii uskumatult lahedad. Ärge küsige, miks. Olete. Peace. I'm being weird again. Pesen hambaid, shalala..

6.54

Morning, sunshine!

cmkli funfunfun

2009-05-31T09:18:00.016+03:00

Õh, ma ei mõista ühte asja. Miks inimesed päevitavad terve päeva, ei kasuta sealjuures päikesekreemi, näevad pärast välja nagu kõige jubedamad punetavad olevused ja siis topivad enda rantidest orkutisse või kuhu iganes pilte üles? Võib-olla on asi minus, aga minu meeelst on see kole ja ma vihkan, kui ma lähen punaseks, aga ma ei hakka seda koledust kõigile näitama. Mõelge ka natukene inimesed. Teie nahk näeb paarikümne aasta pärast välja väga kohutav. Ega ma ise väga süütuke selles vallas ei ole, ma lihtsalt loodan väga, et te mõtlete ka enne kui ilma kreemita päevitate või midagi. See muidugi tuletas mulle meelde, et ma tahaks juba päevaitama minna, sest ma tõsiselt näen väga valge välja. Mulle meeldib tegelikult hele nahk, aga mitte suvel ja mitte nii laiguline.

Mul on kogu aeg kuidagi nii palju tegemist, kuigi samas nagu ei oleks ka, aga ma ei tea isegi. 18 päeva veel ja siis võin ma tõesti rõõmust kiljuda, sest mu 9. klass on lõpuks lõpetatud. Ja isegi üpriski hea tunnistusega, kuigi ma ise tahaks paremat. Ma peaksin vist omale mingisuguse märkmiku muretsema, kuhu ma kirja panen kõik juhtunu, sest ma tean, et ma olen palju teinud vahepeal, aga kui ma mõtlema hakkan, siis ei meenu midagi. Lootuse festival on mul päris kindlasti meeles, sest see oli nii.. SUUR, kõike oli nii palju. Inger on muidugi alati nii geniaalne ja hakkab korralikes kohtades lollakaid pilte tegema.

Meil oli täna öösel väga lahe, kuigi hirmus, aga siiski tore. Ma armastan selliseid asju, jaaa väga. Nädalavahetuse olen ma veetnud enamasti kusagil väljas ja sõpradega. Minu hetkeline unistuste elu olekski selline, kus ma ainult rändaks ringi. See on nii mõnus. Ma võiksin magada kusagil lageda taeva all, kui ma teaksin, et ühtegi madu mu lähedal ei ole ja ma ellu jään. Muidugi tüütaks see mind ära, aga ma tahan selle kindlasti ära proovida. Eriti veel nüüd, kus ma Naistelehest lugesin, et üks pere läks ümbermaailmareisile. KUI lahe elu veel olla saaks?
Oh iea, meil oli ka kontsert. See oli üks parimaid kontserte mu elus üldse. Ma tõsiselt hakkan nutma, kui ma mõtlen sellele, et terve suvi ei ole tantsimist. Vabadus on sellest muidugi magusam.

Klassiga, või pigem 9 inimesega klassist käisime loomaaias teisipäeval, kui ma õigesti mäletan.
Ma pole seal nii ammu käinud, mis arvatavasti põhjustaski minus nii suurt elevust loomade nägemise üle. Ma tundsin ennast jälle viiesena. Aga see oli nii mõnus. Ja kohutavalt soe oli. Ja ma ARMASTAN ahve. Ma võiksin neid tundide viisi vahtida. Arvatavasti samastan end nendega, aga nad lihtsalt on nii lahedad ja naljakad. Ja ma ei salli linde üldse. Jubedad olevused.. Hiljem läksime Rocc Al Mare'sse. See on nii suur ja ilus. Oh jah, keegi mulle raha ei taha kinkida?

Ja lõpukleit on mul loodetavasti kõige rohkem nädala kaugusel kättesaamisest, ainus mure on see, et mul pole veel kingi. Nad ootavad mind poes.

Ma olen ostnud omale vahepeal paar pluusi ja ühed sandaalid vms. Kahjuks mitte midagi erilist. Ja õnneks ma lõpuks mõtlesin välja, mida oma kirbuturult ostetud triibulise seelikuga teha. Ma ootasin kaua, millal ma seda juba kanda saan, sest see meeldib mulle väga, aga mul ei olnud ühtegi ideed, mis sellegea peale hakata. Kuna see mulle liiga suur ja pikk oli, siis pidigi ta mu õmbluskastis vedelema.

Ma tegin juba ammu avastatud avastuse praegu, aga mu kiisu suudab ühel ajal nii nunnu kui ka täielik lollpea olla. Ta ei kuula mind enam üldse ja see muidugi vihastab mind välja, aga pärast tuleb pugema nagu mõni väike laps.
Oh, yes yes yes, dušš ootab. Ja ma üldse ei imesta, kui ma selle postituse kirjastan alles paari päeva pärast. Vähemalt on see valmis kirjutatud.

Oh jaa, ma tulin päevitamast tagasi ja ilmselt ei ole raske arvata, et ma ära põlesin. Olen silmakirjalik jah. Aga ma ajan selle oma une süüks. Üpriski loogiline, et päike mind magades õgis. Ma väga loodan, et mu punetus muutub peagi ilusaks pruuniks jumeks. Vähemalt oli uni hea ja ma kandsin mütsi. Pigem küll oma pidžaamapükse, aga tänu sellele peaksin ma täna öösel korralikult magada saama. Ja jäätis oli ka HEA. Nõme, kuigi iseenesestmõistetav oli see, et ta nii kiirelt sulas. Lisaks sellele, et me Mailisega paar head unenägu nägime, oli meil ka väga lõbus.
Te võite teda ka jälgida SIIT, sest lõpuks tegi ta omale blogi, pärast mitut kuud nurumist.. Ja isegi esimene postitus on tehtud. Selle tähistamiseks võiksime me oma sulanud jäätise ära süüa. Kõlab nagu väga hea idee.

Süstige keegi mulle tahtmist õppida oma eesti keele eksamiks, mis on kõigest nelja päeva kaugusel. Ja ma isegi ei ole veel närvis. Minu puhul ebatavaline.

Mul on päikeseallergia, how awesome!

Ma tahaks nii väga, et ma saaksin endast aru. Oh jaa.

ESC 2009

2009-05-17T01:21:00.003+03:00

Ma olen nii õnnelik. Ma isegi ei tea mis mul viga on, aga me Krissuga olime täiesti hullud siin. Kahju muidugi, et Malta ja Portugal pingereas nii taha jäid, sest need laulud meeldisid mulle tõesti väga.
Igatahes läks Eestil ja Norral palju paremini, kui ma loota oskasin, mis on ka mu hea tuju põhjuseks. Muidugi oli ka Venemaa teinud suurepärast tööd, mida oligi oodata. Täielik suurushullustus on venelastel. Ja ma arvan, et peaaegu kõik nõustuvad minuga, kui ütlen, et Norra poiss on üks armsamatest maamunal. Congrats!

teen omale piiskadest kaelakee

2009-05-15T23:06:00.012+03:00

Ma magan silmad lahti.

Okei, mitte päriselt, aga võib-olla siiski?
Aju, pead, keha, kõike valdab ülim tuimus. Vist ei olegi nii halb.
Tahaks magada.. väga, aga ma ei viitsi. Või peaksin ma omale tunnistama, et ma olen arvutist sõltuvuses? Ei, ei, ei, mitte seda. Ta pole isegi nii ilus, et temast sõltuvusse jääda, aga ma olen sõltuvuses ilusatest asjadest ja neid on arvutis palju. If that makes any sense.
Eelmisest blogist on päris kindlasti möödas nii mitu päeva, et ma oma kahe käe sõrmedel neid kokku ei loeks. See ei meeldi mulle. Aga mulle ei meeldi paljud asjad, nii on elu.

Mul on tunne, nagu keriks me ajas koguaeg tagasi, sest nädala või kahe eest oli täiesti kindlalt soojem ja mõnusam väljas. Ma vaevu suudan oma kevadmantliga veel käia.
Meie kavatsusest Kätuga pühapäeval päevitades õppida ei tule ilmselt midagi välja, sest enne hakkab lund sadama, kui nii mõnusalt tapvalt kuumaks läheks nagu ma ootan.
Mu inka ja esta proovieksamid olid üsnagi.. normaalsed. Ja ma pean veel väga-väga pingutama, kui ma tahan, et mu lõputunnistus tuleks selline, nagu ma ootan. Oma kleidi sain ka ära proovitud ja ma olen väga rahul. Täpselt selline lihtne ja nunnu nagu ma ootasin. Aga ma siiski igaksjuhuks ei hõiska veel.
Mulle tundub et ühel mu helbekesel tuleb kahe päeva pärast sünnipäev, aga ma võin ka eksida. Mis sa arvad, Käthy?

Ma vaatan praegu mingit nõmedat õudukat, õigemini ma näen seda, sest mu nägu on teleka poole, aga mul pole aimugi, miks ma seda teen. Ma olen täiesti kindel, et homme olen ma terve päev hirmunud, sest ma nii kohutavalt kardan neid. Ma ei julgeks vist Scary Movie'sid ka üksi vaadata. Miks kõik õudusfilme nii väga armastavad ma ei mõista.

Meie klassireis Tartusse möödus suurepäraselt. Meil oli nii lõbus ja ma armastan naermist ja neid inimesi! Lõppes see ühe paari uute jalanõudega, mis mulle muidugi meeldib.

Tänane linnaskäik Gloriaga väsitas mind kohutavalt. Jah, lausa nii kohutavalt, et kui ma väljast tulin, oli ainus millele ma mõtlesin mu pehme padi, millel ma juba tegelikult magan.

Ja üks kole rõve ämblik oli kunagi minu toas, kelle pärast ma siiani magada ei saa. Mu emme arvas, et on hea mõte ta vannituppa viia. Nagu ta sealt vannitoast minu tuppa tulla ei oskaks.

Ma kunagi varsti kirjutan jälle, ma luban.
Vähemalt senikaua, kuni ma 'varsti' asemele mingit kindlat aega määranud ei ole, tean ma, et ma pole teid alt vedanud.

(Ma kirjutasin selle teksti eile, aga kuna ma magama jäin jõudis see alles täna kohale:D)

Thanks for all the support, I LOVE YOU!

090502

2009-05-02T23:56:00.006+03:00

Mu kolm eksamit, kuu aega kooli ja lõpetamine on viimased asjad mille ma edukalt läbima pean enne kui suve ametlikult vastu võtan. Oma kannatamatuse juures tundub see ülesanne päris võimatult keeruline, aga vähemalt ei ole ma üksi.
Kui te veel viitsite kuulata mu vingumist, siis ma mainiks ära, et mu kleidiproovi ei ole ikka veel toimunud. bnkmfghjkjklllkjhg
Lisaks sellele, et mu huuled tapvalt valutavad ei viitsi ma hetkel midagi teha ka. Saavutus, et ma seda hetkel siin teen.
Ma olen täiesti üksi kodus ja arvatavasti esimest korda elus pärast oma 'emmeäramineära' aega tunnen ma nõmedalt, et pean üksi olema. Kus te olete emme, issi? Arvatavasti lähen ma varsti oma kiisuga magama ka.

Ma kohutavalt armastan seda, et mu parim sõber pole enam mu parim sõber. Ma loodan, et kui sa oma roosad prillid eest kunagi võtad, näed seda, millest me ilma oleme jäänud. Thanks anyway, for everything. Ja täiesti lootusetu on loota (mida ma tegelikult ei teegi) seda, et sa kunagi seda loeks. Pole vajagi. Ma ei tea isegi, mida tunda. Ma sakin poistega suhtlemises.

Ja te ei kujuta ette, KUI armas Elise chihuahua on. Nagu ma juba öelnud olen, siis kõige armsam elusolend, keda ma tean.
Ma vaatasin Hannah Montana: The Movie't eile ja see oli nii nunnu, et ma isegi nutsin. Nagu.. ma ei nuta tavaliselt selliste filmide peale. Üldse mitte. Ja ärge imestage, kui te seda filmi vaadates mõtlete, et ei leidu ühtegi kohta, kus pisara välja peaks pigistama. I'm weird at times.
Nädalavahetusel olen õmmelnud enda ja Kätu seelikut, päevitanud, veetnud aega oma 'mulpolesõnunendekohta' sõpradega ja kuulanud Taylor Swift'i. Parim viis oma nädalavahetus veeta.

Palun, ma VAJAN sellist!

Ma armastan Paris Hiltoni tobedat sõbraotsingu seriaali. Täiesti ajuvaba saade.. Tõsiselt, ükski inimene ei teeks nii, aga ta on ikkagi nii lahe. Me mõtlesime emmega ka, et hakkame talle sõbrannat otsima telekas, nii vahva.
Olen täiesti reklaamiohver ja söön praegu Activiat, aga kirsi maitsega Activia eest võiks ma teile isegi prääksuga kükke teha. Nagu see oleks midagi nii jubedat jah? Hah, on küll kuna mu põlved annaks otsad arvatavasti.

Ja ma leidsin just to die for prillid. Okei, mitte päris, aga arvestades asjaolu, et ma pole kunagi südamekujulistest prillidest väga vaimustuses olnud, siis nendest olen ma üpriski.. vaimustuses.

Argh, ma tahan omale veel ühte valget tätoveeringut.. VÄGA.

oh yummy

2009-04-25T17:31:00.008+03:00

Oh jah, ma olen tagasi kirbuturult, millega ma väga rahule jäin, ülima väsimuse ja tühja kõhuga. Seal oli NII palju asju, poleks ilmaski arvanud, et see nii suur on. Ja mul süda ikka veel valutab ühe sinise läikiva polo pärast, mida ma osta ei raatsinud. Kui keegi mulle sellega linna peal vastu peaks tulema siis tehke nii, et ma seda ei näeks palun! Nagu mul kotte liiga vähe oleks, ostsin ma kolm veel juurde, aga ma armastan kotte. Ilmselt küll. Lisaks kõrvarõngastele, mis pigistavad nii valusalt sain ma veel ühe neegrinaise ripatsi, tseremoonia käigus soetatud kaelarihma (Kassu ütles, et ma näen sellega välja nagu kass) ja seeliku. Ja veel ühe seeliku, mille ma tasuta kusagilt võtsin :D. Tseremooni seisnes selles, et me kinkisime üksteisele kaelakeed ja lubasime olla sõbrad elu lõpuni, laulsime pulmalaulu ja panime kaelakeed üksteisele kaela. Ta muide sundis mind endale seda kinkima. Sa parem kanna seda!:D. Ma nägin palju blogijaid ja te kõik tundute nii armsad ja sõbralikud.

Tänane linnaskäik oli ilmselt kõige põnevam asi, mis sel nädalal toimunud on peale meie basseinipeo (see kõlab kuidagi paremini kui saunapidu). SEE OLI NII KURADI LAHE. Ma võiks Kaire juurde elama minna, ausalt. Ja lisaks sellele, et me öösel kell kaks Kassu juurde komberdasime pidime me veel kell 7 tõusma ka.
PALUN, palun õmbleja tee meie kleidid kiiremini valmis, sest ma tõesti ei jõua juba ära oodata. Ma leidsin omale ka ideaalsed kingad, mis minule meeldivaks üllatuseks, või siis mitte nii meeldivaks, olid müügilt kadunud..

Eelmine laupäev tulid Kassu ja Kätu minu juurde ööseks ja see oli päris kindlalt minu eelmise nädala tipphetk. Lisaks meie magamata ööle jõudsime me päris palju ringi rännata. VÄGA palju, aga see kõik oli nii hea. Ma elan praegu ainult nädalavahetuste nimel, sest mu ülejäänud elu ei ole just kuigi põnev. Põnev on see, et me töpas õmbleme pükse ja ma muidugi suutsin järjekordselt neile augu sisse lõigata (seda juhtub mul iga kord kui ma midagi õmmelda üritan, mingi needus). Oma bleached teksad tegin ma väga palju kitsamaks, sest aeg, millal ma altlaienevaid pükse jälle kandma hakkan tundub olevat liiga kaugel.
Ja esmaspäeval pani emme mulle ripsmepikendused. Nii mõnus on ilme meikimata olla ja ma isegi ei tunne, et nad mul peal on.

Mulle väga meeldib see, et mu telefon mind pühapäeva hommikul kell 7 üles äratab.

i'm so hu ma a a a n

2009-04-17T17:33:00.010+03:00

Te ei tea, kui palju olen ma igatsenud siia kirjutamist. Tundub imelik, et ma räägin, kuidas ma seda igatsen.. siiski siia kirjutanud pole? Ma lihtsalt olen nii laisk ja kool on nii tüütu ja ma olen veel kord väga laisk, lisaks veel mu 2-päevane arvutikeeld. Kõigest selle eest, et ma öösel telefoniga rääkides naeran? Okei, natuke liiga kõvasti võib-olla, aga siiski. Igatahes.. here I am. Kirjutan. Täiesti õnnelikult ja rahulolevalt. Jah, kõik on hästi. Ilm on pisut liiga.. hirmus. Ma kardan külma, aga olen veel elus. Lucky me. Olen teinud isegi küpsiseid ja naernud ja sõpradega koos olnud ja tantsinud nagu iga nädal ja isegi ühe heateo teinud. Me Kassuga tegime. See on hetk, kus ma pean ütlema, et ma olen sõbralik ja ma armastan teid selle eest, et teie minu vastu veel sõbralikumad olete! Mu nädala tegi veel paremaks linnaskäik ja need asjad, mis ma sain. Kuidas ma armastan raha raiskamist ilusatele asjadele, eriti kui need asjad maksavad vähe! Jah, asjad teevad mind õnnelikuks, aga sõbrad teevad mind veel õnnelikumaks, seega olin ma vist

ekstra õnnelik? Who knows.

Mu küüned on lõpuks ometi tugevad, kuigi ma ei tea millest, väga imelik. Võimalik, et see on tingitud sellest, et ma olen tubli ja söön vitamiine. Tore oleks teada, et need lollakad tabletid midagi aitavad ka. Pärast seda kui ma oma geeküüned ära tõmbasin(üks lollimaid tegusi, mis ma teinud olen), olid nad õhukesed nagu paberilehed. Mul on kolm päeva ranne millegipärast ranne kohutavalt valutanud, aga ma just avastasin, et ma ei peagi enam seda tobedat elastikut kandma.

No, tegelikult oli see hea, aga tüütu. Eile tegin isegi oma meigilaua (tegelikult minu kummutipealne) korda ja ma leidsin nii palju ehteid, mis mul kunagi märkamatuks jäänud olid.
Ma armastan koristamist. Ja ma armastan oma kassi, kes minule endalegi üllataval kombel nii vaikselt ja rahulikult siin kõrval magab. Musi sulle! Ja ma ei ole hull, et arvan, et mu kass oskaks seda lugeda.
Ma isegi ei mäleta, mida huvitavat ma peale linnaskäigu see nädal teinud olen.. Õmmelnud oma koolitööd (hallid püksid) ja suure juustueine söönud. Missugune patt! Aga me tegime pinky promise'i Kassuga, et kuni suveni äkki? me enam burgerit ei osta.. Isegi ei lähe sinna, välja arvatud korrad, millal meie õgarditest sõbrad sinna lähevad. Ma olen ise arvatavasti suurem õgard kui nemad, nii et kallikesed, kui te seda kunagi (arvatavasti mitte kunagi) lugema peaks, siis see oli tegelikult kompliment. Ja ma unustasin juba, et mu vanaema tõi mulle valged kingad, mulle väga meeldivad, aga ajast, mil ma hiiglane olen ei lähe mulle enam 38 suurus jalga. Okei, läheb, aga see teeb haiget, kuigi ma olen harjunud juba sellega, et kõik mu jalanõud kusagilt haiget teevad.

Kohe hakkab Kodus ja võõrsil.. Tavaliselt olen ma täiesti naelutatud teleka ette ja keegi parem ärgu segagu mind. Ma loodan, et ma pole ainus, kes seda armastab, sest ma ei tahaks, et te nii heast asjast ilma jääks.

Väike jahusõda ja mu sinine juuksesalt tegid mu esmaspäevase päeva. Ma pole kunagi kahelnudki selles, et see ütlus inglise keeles paremini kõlab ja te arvatavasti nõustute minuga.

millest sa unistad?

2009-04-11T23:52:00.012+03:00

weheartit.com

Ma just vaatasin Versace woman a/w 2008/09 Milano ja fall/winter 2009 showsid. Iga ese, mis nendes kollektsioonides oli tekitas mul jälle tahtmise olla nii rikas, et saaks osta kõike, mida hing ihalab, või osata nii hästi õmmelda, et mul ei oleks mingi vaev teha ise need valmis. Mitte küll siiski iga esemega, aga need mantlid, kleidid ja püksid-uh. Ja Agyness Deyn ning Carmen Kass olid modellideks isegi seal. Ma siiski tahaksin osata õmmelda rohkem.. i suck at it! Ieap i do.
Ma pole JÄLLE nädal aega kirjutada jõudnud.. Ma oleks ülimalt tänulik, kui keegi mulle aega saaks kinkida, sest ma tõsiselt vajan seda. Ja ma vihkan seda, et ma magama pean. See ei meeldi mulle üldse, kuigi ma armastan magada.
Blah blah, ma olen käinud jälle koolis.. nagu see oleks mõni üllatus, jaa. Homme värvin mune, mul on isegi mitu mõtet, kuidas seda teha. Ma loodan, et tuleb midagi välja ka.
Täna käisime Kassu ja Mailisega väljas. Nii mõnus oli.. Aga lõpus läks nii külmaks, et ma ei suutnud millestki muust, kui kuumast mullivannist, mida mul ei ole, unistada. Ma põletasin oma sõrme ka ära ja see on hetkel nii valus.
Keeltenädala raames oli meil neljapäeval aktus, kus kõik klassid millegiga esinesid ja ma ei suuda ikka veel üle saada meie klassi esitatud Flaming Love'ist. Ieah, Andu ja Carmen laulsid nii hästi. Ma poleks eluseeski arvanud, et Andul nii hea hääl on.
Ja see päeviku asi.. Ma alustasin sellega ja ma armastan seda!
Eile olin ma ka Mailise, Kassu, Kätu ja Krissuga.. Nii kohutavalt külm oli! Päike, me vajame sind! Ja ma tahaks nii kohutavalt linna minna, aga mul on koguaeg mingid trennid ja asjad ees, et ma ei saa seda arvatavasti see nädal teha. Masendab mind. Ja see suur riidekuhi, mis mu põrandal laiutab, ei rõõmusta ka mind väga. Aga see ei ole nii suur probleem, ma vähemalt loodan, et homseks on see korras.
Kell on kolm, mu pea on jälle ülekuumenemas ja uni on mind tapmas.. Ma pean selle postituse homme lõpetama..
Ma ärkasin just üles ja minu meelehärmiks on taevas täiesti hall. Ma jään lootma, et päike kavatseb kunagi välja tulla, sest ma pidin emmega rullitama minema ja ma ei viitsi jälle külmetada. Varsti pean minema tennisesse ka, mida ma hetkel üldse teha ei viitsi, kuigi ma armastan tennist mängida. Armastan, armastan, armastan.
Ja kell on hetkel 23.33, üldsegi mitte palju, et võiks uhkustada sellega. Aga ma olen seda postitust teinud üle 24 tunni. Nõme, imelik, tobe.
Igatahes täna oli meil nii hea päev-Kassu, Krissu ja Kätuga. Enamasti Kätuga. Võiks iga päev mul nii mööduda ja ma oleks iga päev maailma õnnelikuim inimene. Kuigi ma tegelikult olengi, aga oeh ja. Ma värvisin kolm muna isegi ära. Kätu astus ühe värvitud katki. Kurb elu mul. Me sõime üle pika aja pitsat ka minu juures. NII hea. Ja päike tuligi välja täna, mis on veel parem. Mu peopesa sügeleb, saan rikkaks vist. Japja üks hirmus teadaanne veel-mu toas valitseb täielik kaos. Kes tahab minu juurde mu riideid kappi panema ja neid mulle selga proovima tulla? Ma täiesti mõistan teid, kui soovi pole, sest mul endal ka hetkel ei ole. Ma nägin muide täna ja eile nii.. lahedaid unenägusid. Miks, miks inimesed vajavad energiat? Tüütu, sest uni jälle kiusab mind.

Mulle on alati Givenchy meeldinud, aga need kingad.. MA ARMASTAN NEID!

tell me about it!

2009-04-10T16:21:00.003+03:00

TWITTER!

new post coming soon!

weheartit.com

i need some oxygen

2009-04-05T11:03:00.008+03:00

Ma lubasin endale, et teen selle nädala sees uue postituse ja seda ma ka teha üritasin. Eile võtsin ennast kokku, hakkasin kirjutama. Aga kuna mul arvuti kokku jooksis ja ma muidugi oodata ei viitsinud, kuni ta mulle vastab ja ma ära unustasin, et blogi valmis kirjutasin, lülitasin läpaka välja. Tagasi blogisse tulles olin ma muidugi enda peale ülimalt vihane. Seega üritan ma täna seda uuesti teha.
Nädalavahetus oli mul VÄGA hea! Reedel oli Raxi sünna, sellest midgai rohkemat ma rääkida ei oska, aga seal oli super lahe. Laupäeval pärast tennist läksime glämmilaadale, kuhu Mailis kahjuks tulla ei saanud(SAA TERVEKS KIIRELT, PALUN!), mis tähendab, et olime viiekesi-mina, Kassu, Krissu, Kätu ja Inger. Kui keegi juhuslikult ei tea, mis on glämmilaat, siis kohe kindlasti ei ole see mõni laat, kus vanamutikesed kala või juurvilju ostmas käivad (no offence). Igatahes, kõik võtavad oma vanad, väikseks jäänud või lihtsalt riided mida nad enam ei kanna kaasa ja hakkavad oksjonil müüma. Alghind oli 1-. Ma sain omale päris palju asju-kollase Moschino salli, Egiptusest toodud kaelakee, mingi punase jõulukaunistuse, millest ma kaelakee üritan teha, seeliku, teksajaki, püksid, karvase kapuutsiga jaki (ma ei leidnud teisi asju üles algul ja neist pilte pole).

JA MA SAIN JUST JÄLLE SEDA MAAILMA VALUSAIMAT SÜSTI! Ma üritasin küll kõike teha, et see ära hoida, aga ei õnnestunud hästi.
Mu tänane postitus on väga segane, aga mul on lihtsalt nii palju mõtteid peas ja ma ei suuda neid õigesti järjestada.
Koolipäevad on mul möödunud väga.. töiselt? Jah, ilmselt küll. Aga õnneks päike on ennast meile tasapisi näitama tulnud, mis mind hetkel elus hoiab.
Neljapäeval käisime Kassuga omale kangast ostmas, hiljem vanalinnas jalutamas ja pilte tegemas. Nii mõnus oli kuidagi. Võib-olla tegi selle mõnusaks meie ebatavaline viis terve päev inglise keeles rääkida. Seda põhiliselt selle pärast, et Kassul oli reedel GAG'is vestlus ja see toimus inglise keeles. Õhtul läksime Kätu ja Krissuga välja ja pärast seda oligi meie suurepärane päev läbi.
Eilse õhtust veel rääkides, siis käisime pärast glämmilaata mängutoas(ei, me ei käi seal mängimas). Õhtul oli pime ja me panime ka kõik tuled kustu, viskasime batuudi peale pikali ja rääkisime seal kõigest. Nii mõnus oli.
Ma armastan teid selle eest, et mul nii head olete!
Me rääkisime ka midagi päeviku pidamisest. Ja kui imelik see ka ei tundu, siis ma ei ole seda kunagi teinud. Ilmselt selle pärast, et ma ei armastanud kunagi üldse kirjutamist. Peamiselt siiski arvatavasti see, et ma ei elaks seda väga üle, kui keegi peaks selle leidma. Siiski tahaks ma seda nüüd teha. Tegelikult on mul ju nö päevik olemas, kus ma kirjutan kõigest, mida teen, kuidas tunnen ja mis mulle meeldib. Aga see ei ole päris see, kuigi ei saa eirata fakti, et ma ei suudaks enam blogita. Igatahes proovin ma seda lähitulevikus teha-päevikut pidada.

Ja ma olen märganud, et vampire-look on viimasel ajal väga moes. See ei ole ilmselt küll midagi ennekuulmatut, aga siiski naljakas.
Ja mu emme tõi mulle just geishat selle eest, et ma nii valusa süsti üle elasin.. thanks mommy.

how am i gonna live without?

2009-03-29T17:08:00.008+03:00

Today is the first day of the rest of my life

..

Ma lubasin kunagi nimetada oma lemmikblogid, mida ma siiani teinud ei ole...
Igatahes, minu lemmikud on (ei ole paremusjärjestuses): ?

bizarre!
Kassu.
need sõnad pole tühjad, vaid 100% hingest, pole niisama sitta nagu ajudeta eided
Sequin Magazine
Style Rookie
Erika Altosaar
Polyvore
Connie

Ma vaatan praegu Eesti Laul'u ja see tekitab kuidagi nii hea tunde, kohutavalt head laulud on valitud õnneks. Ma peaksin küll tegelikult hetkel oma kirjanduse massive tööks õppima, sest ma ei oska mitte midagi! Ja ühiskonna tööks on mul samuti õppimata nii et ma ei teagi, mis ma homme teen..
Ma pole jälle nii kaua kirjutanud.. masendav. Aga mul on nii kiire olnud-õppimine, Kaire üllatussünnipäev ja trennid.

Arvatavasti ma üksikasjalikult ei hakka siin kõigist oma päevadest rääkima, kuigi ma seda võib-olla isegi teha tahaks.
Kolmapäeval ma koolis ei käinud ja ma sain lõpuks omale õmblusasjade jaoks karbid, mis ma omale tegin. Halli seeliku sain valmis, aga kuna ma ilmselgelt ennast liiga peenikeseks pidasin, siis see trukk läheb iseenesest koguaeg lahti, nii et ma ei saa sellega käia enne, kui ma omale haagi vms leian.

Kaire sünnipäev oli väga lahe. Tal ei olnud aimugi sellest, et me tema juures olime ja ta reaktsioon oli.. VÄGA üllatavalt hea! Ta värises pool õhtut suurest ehmatusest. Öö oli mul suhteliselt jube, sest me magasime Caroliga kahekesi ühe tekikoti sees, mis ei olnudki kõige hullem, aga kohutavaks muutis mu öö see, et kolm lamamistooli madratsit oli meile alla pandud ja need KOGUAEG liikusid, millest võib järeldada, et me enamuse ajast augus magasime. Hommikul kell 6 äratas mu telefon kõiki üles ja vähe sellest, et ta seda ühe korra tegi.. Ma ei osanud, või pigem oma unisuse tõttu ei viitsinud seda kinni vajutada ja ta äratas kolm korda järjest meid üles. Muidugi sain ma kõigi pahameele osaliseks, aga nad vist andestasid:D.

Eile ja täna käisin üle pika aja tennises, mis oli kohutavalt mõnus. Eile andis meile tundi treeneri poeg, kes käskis meil tavalise 3 jooksurinigi esemel (kui hästi läheb, siis me teeme seda), joosta 10 ringi. Ma vist olin päris soe pärast.

Ja mu kõige nunnumal, musimal kiisul oli sünnipäev see nädal. Kuna meil need tõupaberid kadunud on, siis ma täpselt ei tea, mitmendal see oli, igatahes ta sai jub 10. Ta läheb vist aastatega aina nunnumaks, kuigi see anne, tal tüütu olla on arenenud ka kõvasti ja ta on selles liigagi hea.

PALJU ÕNNE MUSKA!

teadsin sind, enam nagu ei teaks

2009-03-22T21:02:00.009+02:00

Ma olen kolme päeva jooksul kuradi 6 tundi maganud, aga see kõik on nii hea. Ja Ingeri sünnipäev oli ka nii friggin' awesome! Väljas on ikka veel nii külm ja mu kontsad vaikselt tapavad mu jalgu, aga see kõik on nii hea. Ja täna öösel Krissuga rääkimine kusagil katlaruumis, ka nii hea. Kuusalu kusagil tundmatus, pealtnäha asustamata kohas hommikul kell 6 jalutada selle külma ja päikesetõusuga, koos lahedate, sel hetkel mitte kõige normaalsemas olekus inimestega, oli mõnus. Ilm oli mõnus ja kontsad ikka veel tapavad. Kell 8 Viru tänava keskel istuda ja päikest nautida ikka veel nende samade inimestega oli mõnus. McDonald's-i avamine kell 8 päästis meie elu ja ma armastan kurgiviile selle burgeri vahel. Töötajad, kes ei mõista eesti keelt ja ei pane isegi siis mulle kirsi shake'i, kui ma üritan neile selgeks teha, et mul on vanilje vastu allergia, mida mul tegelikult pole, aga kui oleks? Lõpuks sain pisut roosaka värvusega vanilje sheigi, mis üritas olla kirsi shake. Rongisõit, üritades kõigest väest silmi lahti hoida, vaevalt paar sõna rääkides, ei olnud nii mõnus kui oleks võinud, aga oli soe. Kodu, soe voodi, padi, uni. Jaa, õhtul, või päeval, ma enam ei mõista üldse, mis millalgi toimub/toimus, läksin ma Miku juurde. Ma peaaegu, ei mäletagi, et teda üldse seal nägin, sest mõtetes ma magasin terve see aeg. Ja õhtu oli ka nii kuradi hea, sest ma armastan selliseid hetkeid, kuigi ei tohiks. Aga ma armastan.

Kõik on nii hea, kuigi peaks olema kohutavalt halb. Ma lihstsalt ei taha ega suuda mõelda, et kõik halb on. Ja kool, palun ära tule veel.
Ma teen kõike valesti, sest olen inimene.
Tahaks magada, aga ei saa.
Imelik, et ma nii kirjutan, aga nii just täna oligi.

shopping for labels

2009-03-21T02:15:00.011+02:00

Mul on väga suur tahtmine teha uus postitus, sest viimane oli juba väga ammu, aga ma ei kujuta ettegi, mis sellest välja kujuneb kuna kell on nii palju ja asju, millest ma rääkida tahaks oleks veel rohkem. Igatahes on homme Ingeri sünnipäev ja ma pole ikka veel suutnud oma võib-olla, et ainult 2-minutilist õmblust ära teha. Mu õmblusmasinal on ilmselt juba sama kuri nägu peas, kui minul hetkedel, mil ta töödata ei taha. Õnneks neid hetki on vähe.

Mul ei ole aimugi, millal ma oma viimase postituse tegin, aga ma pakun, et see võis olla kolmapäeval? Ja kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis see viimane postitus ei olnudki nii ammu.
Seega eile käisime me Mailisega mulle Kristiines saapaid ja talle, või siis pigem Ingerile, kinki vaatamas.. Meie mitte väga suureks imestuseks ei leidnud me kumbagi. Pärast seda läksime kinno, kus ootasid meid Kassu, Kätu, Krissu ja Inger. Mul pole neist pilti, aga nad on ikkagi sama armsad kui vanasti! Tahtsime minna My bloody valentine'i vaatama, aga kuna me nii beebid oleme, siis see jäi kahjuks ära. Vaatasime hoopis Rentslimiljonär'i. Mulle väga meeldis, selline sügavamõtteline, natuke keeruline, aga samas huvitav. Jube kohutav elu on neil seal Indias, te peaksite seda filmi vaatama, et mõista, kui hea meil Euroopas on. Kuigi ma usun, et te seda juba niigi teate. Pärast filmi läksime Virru. Ostsime süüa, juua, tiirutasime ringi ja läksime bussi peale. Ma proovisin Zaras tumesiniseid teksaseid, mis mulle meeldisid, aga kuna me täna emmega uuesti linna pidime minema, siis jäid need ostmata ja täna neid enam polnud.

Tänane päev oli kohutav. Selles mõttes, et ma lihtsalt ei suuda leida Eestist hetkel midagi, mis mulle meeldiks ja see on nii masendav. Teiseks, mu kass ajas mind kell 6.06 üles, sest ta lihtsalt on nii võimatult loll ja teeb kõike, selleks et mind üles ajada. Ta hakkas ronima mu Zara paberkotti, kuhu ta päris kindlasti ei mahtunud ja siis oli tal vaja nühkida vastu mu õmblusmasina tagasiõmblemise (mul pole aimugi kuidas seda nimetatakse:D) nuppu, mis ajas mind kohutavalt närvi. Vähemalt oli üks positiivne asi selle juures-ma nägin päiksetõusu üle poole aasta äkki? See oli nii ilus, aga minu kurvastuseks kell 8 ärgates oli meie tavaline kaunis sombune ilm tagasi.
Emme tegi putru, mida ma järjekordselt süüa ei jõudnud, lisaks veel fakti, et me pidime ekstra kiirelt riidesse panema ja meikima, et bussile jõuda. Plaanisime ka kinno minna, aga kuna saapaotsingud nii kaua kestsid, ei olnud meil kummagil väga viitsimist seda teha. Ma sain omale ühe valge tank top'i, pruunid nahast ankle boots'id, pruuni siidiäärega kampsuni, mis meile tegelikult kahepeale on, litritega pisikese koti ja pruunid nahast kontsaga oxfordid. Ma oleks küll tahtnud poole kallimaid saada (mitte, et ma neid selle pärast tahtnud oleks, et nad kallimad olid), aga kuna me siiski tulime mulle saapaid otsima, millega Eestis käia kannataks, siis mu emme lihtsalt ei raatsinud neid osta. Nad siiski ootavad mind veel poes. Ja see must mantel Montonis lihtsalt karjub mu järele, aga ma lähen talle veel järgi! Mind ajab kohutavalt närvi, et ma ei näinud mitte kusagil selliseid kingi, nagu ma tahtsin. Palun, keegi viige mind normaalsetesse poodidesse!!!
Õhtul olin Jannu juures, aga pärast paari klaasi Pisangi, mis ei kuulu arvatavasti just mu lemmik jookide hulka, tuli mul uni peale ja me Hannaga jäime tuttu. Ma lihtsalt pean ütlema, kui armas ta on. Hädavajalik on vist mainida, et ta on kõigest kolmene.
Ja nüüd olen ma lõpuks kodus täielikus meeltesegaduses, sest ma tahaks oma tuba koristada, aga selleks on kell vist liiga palju ja eile oma halli seelikut lõigates nägin ma põrandal ühte pisikest süsimusta ämblikku. Ma ei julenud vaadata kuhu ta läheb ja nüüd on mul koguaeg hirm, et ta hüppab kusagilt laua alt mulle sülle. Pärast seda, kui üks hiigelsuurte jalgadega ämblik mul otsaees ronis kardan ma isegi kõige pisemaid. Ja ma veel kunagi mõtlesin, kuidas saab neid karta, isegi julgesin käes hoida.

Järgmisse postitusse panen ma kindlasti pilte rohkem ja kuna Connie andis mulle mingisuguse awardi blogi eest, siis nimetan ka oma 8 lemmikut.
Thank you so much, Connie!<3!
Mulle kuluks praegu ära üks big cup of coffee, aga kuna mulle kohv ei maitse, siis pean ma leppima sellega, et uni tuleb mind murdma..

don't you wanna know about me

2009-03-18T15:04:00.009+02:00

Ma vaatan Metsikut Kassi ja mõtlen, kui nõmedad ja üksluised seebikad on. Kõik tahavad kellegile kätte maksta ja tappa üksteist, haige. Aga ma ikkagi vahel vaatan neid, õnneks täna ainult selle pärast, et on vaheaeg ja ma ei oska oma vabaduse ning maailma rõvedaima ilmaga midagi peale hakata.
Me käisime Mailisega just juuksuris ja ma olin nii rõvedalt märg. Ma olen nüüd juba päris kindel, et ma haigeks jään. Isegi imestan, et ma olenemata oma lohakusest mitte väga soojalt riides käia, terveks jäänud olen.
Eile pärastlõunal läksin Laura juurde oma selliku alläärt tegema, aga see lõppes sellega, et mina traageldasin tema kleiti ja me lihtsalt ajasime juttu. Seega ei ole ma ikka veel seda lõpetanud. Kõigest üks õmblus, aga ma olen niii kohutavalt laisk. Laura laenas mulle oma Eclipse'i ka ja ma ei suuda ära oodata, millal ma seda lugema hakata saan. Tegelikult olen ma seda natukene juba teinud, aga mul ei ole väga aega olnud.
Õhtul kui mul juba parem hakkas (mul oli terve päev millegi pärast halb olla), läksime Mailisega poodi, et meile Mojito jaoks asju osta. Seega jah, me tegime väikese mojitoõhtu, mis lõppes umbes kaksteist. Aeg läks kuidagi nii kiirelt, et ma isegi ei märganud seda, kui magama olime jäänud.
Hommikul äratas meid köögist tulnud pannkoogilõhn. Kuna aga mulle pole kunagi soojad pannkoogid väga maitsenud, siis tundub mõte neid praegu, külmana süüa, palju parem.

Paar tundi on juba möödas sellest, kui ma oma postitust kirjutama hakkasin ja nüüd vaatan ma sarja Kodus ja Võõrsil, ma lihtsalt armastan seda. Kahjuks näen ma seda liiga harva.

ma olen lendav auto

2009-03-15T21:04:00.014+02:00

Mul on alati suured raskused esimese lause kirjutamisega, sest see lihtsalt.. on kõige raskem osa selle juures.
Hetkel vaatan Autode multikat, mitte et ma seda umbes 15 korda näinud oleks, aga see on ikkagi nii nunnu, eriti Matu ja Luigi.
Ma varsti annan otsad sest tõsiselt, ma ei saa selle seeliku õmblemisega üldse hakkama, õh. Peaks mainima, et ma ei tee seda seelikut endale, põhjendab ka asjaolu, miks ma sellega hakkama ei saa. Endale teha ei ole pooltki nii raske, kui kellegile teisele.
Ja kuna ma selle riide päris suure raha eest ostsin (võrreldes teiste kangastega oli ta päris kallis), siis ei meeldiks mulle mõte, et ma selle ära rikkusin ja uue kingi ostma pean.
Kolmapäeval käisimegi Lauraga kangaid ostmas, kool oli ilmselgelt sellel päeval täiesti mõttetu, seega ei ole seda otsust kindlasti kahetseda vaja. Me saime sellel päeval liiga palju joosta, nii et see oleks olnud liiga imelik, kui ma kuivaks jäänud oleks. Ja kuna ma Balti Jaama kaltsukas igasuguseid jakke proovida tahtsin, siis olin ma vähemalt pool tundi t-särgi väel. Ma sain omale ühe roheka jaki, mida ka pildi pealt näha saab ja ühe musta lillega jaki, mis on kusagile jäljetult kadunud, aga see oli mulle nagunii natuke väike. Laura sai omale 60 krooni eest ühe ülimalt kena tumesinise mantli. Ma pidin ta kadedusest ära sööma, kuigi see poleks mulle nii hästi sobinud nagunii. Bussijaama jõudes avastasime, et buss oli juba ristmikule jõudnud ja siis mina oma suurest tahtmisest mitte maha jääda jooksin ennast hingetuks, ja me ikkagi peatasime bussi. Juht muidugi pidi meid noomima selle eest, et me piisavalt hästi aega ei tunne, aga see selleks, nad on alati sellised kibestunud mulle tundub.
Bussis kohtasime Kassut, rääkisime seal natuke ja läksime Laura juurde õmblema. Me suutsime muidugi ta overlock'i katki teha ja nende niitide ja nõelade vahetamine on tõeline kunst. Õmmelda me muidugi ei jõudnudki, sest pidime trenni minema.
Neljapäev möödus kuidagi märkamatult ja ma ei viitsi mingisugust suurt uurimustööd oma ajus teha, et välja mõelda, mis ma tegin, arvatavasti kool, nii palju kui ma seal olla viitsisin.
Reedel saime tunnistused ja ma olen sellega ülimalt rahul. Mul pole vist nii head tunnistust seitsmendast klassist saati olnud.
Ma tean, see hinnetelehe netti toppimine on tõeliselt nõme tegelikult, aga see on kõigest minu blogi.
Õhtul käisime linnas Kätu ja Kassuga. Meil oli tore, väga tore isegi. Ma olin eriti säästlik ja ei ostnud peale 12-kroonise burgeri ja 1-kroonise jäätise midagi.
Laupäeval oli Andra sünnipäev Kalev SPA's. Ma tegelikult ei viitsinudki alguses sinna nii väga minna, sest ma olin nii väsinud hommikul, aga üsna lahe koht on ja neil oli vip room reserveeritud, kus oli suur mullivann ja saun. Õhtul läksime jälle linna Johanna sünnipäevale, ma jõudsin kell 11 vist koju ja läksin kohe magama, imelik.
Täna olen õmmelnud ja Maté jääteed teinud, pitsat ja jäätist söönud ja poes käinud. Tõeliselt sisutihe päev peaks mainima.

Mu andekas kass

jkjkj

2009-03-09T17:05:00.012+02:00

k

Mul on üle nädalate olnud vist parim nädalavahetus. Koguaeg oli nii kiire kuidagi, aga selline elustiil mulle meeldikski.

Liisu ja Kati
Reedel oli meil see moeshow, mis oli nii .. ma ei tea õiget sõna selle jaoks, aga mulle kohutavalt meeldis. Nagu päris modelli tunne tekkis, kõik meik, soengud, riided, kõngimine kontsadel, prožektorid, fotograafid ja publik, keda ei olnud küll palju, aga see ei loe. Ma tahaks neid pilte kusagilt leida, aga kahjuks pole mul aimugi, kuhu need üles läksid. Mõned pildid on mul endal ka, aga väga halvad ja aku sai tühjaks just siis kui seda vaja oli.Minu kolmest komplektist lemmikuim

Õhtul läksime minu juurde, enne saatsime veel Krissu ära. Ma pole teda vist kunagi nii tujust ära näinud, aga ma saan aru siiski. Õhtul oli väga tore meil, alati on nii, et kui mul uni on siis teiste pole ja kui minul öösel see läinud on, siis teised tahavad magama.
Laupäeval ja pühapäeval oli FIBIT. Midagi erilist kahjuks polnud ja elamus iseenesest midagi erilist ei olnud.
Rongis lõin ma varba oma lapsikuse tõttu ära ja ma vingusin terve päev, Kassu oleks tahtnud mind vist ära kägistada. Aga ma tõsiselt kardan neid rongide ühenduskohti ja ühest vagunist teise ei ole meeldiv minna. Eriti veel, kui rong loksub.
Ja oh god, see ilm, mis terve nädalavahetus olnud oli lihtsalt.. parim, mis olla võis ma arvan. Kool hakkab vaikselt läbi saama ja pinge ei ole enam üldse nii suur, kui ma kartsin. Täna käisime füüsikas, peale tunde ja ma sain päris targaks isegi. Me õppisime eelmise aasta materjale ja ma olin peaaegu pooled valemid ja asjad unustanud, nii et sellest võib järeldada, oli isegi kasu.
Mu suurim soov hetkel oleks ilmataadile suunatud (kui lapsik :D), aga ma tõsiselt ootan päikest. Liiga palju nõutud jah? Aga välja vaadata on kuidagi nii masendav, kõik on hall ja LUMINE, ei, ei, palun, ma ei taha enam!
Ja palun, kas keegi annetaks mulle raha, sest ma olen nii tüdinenud oma riietest. Isekas minust, ma tean, sest lapsed maailmas nälgivad, sel ajal kui mina siin vingun, et ma tahan riideid, mida mul õnneks nii väga vaja polegi, lihtsalt ma ei suuda kaua paljusid asju taluda.

Ja ma vaatasin just kõige rõvedamat lühifilmi, mida ma näinud olen: http://www.kuukulgur.ee/suitsufilm/

head ööd, uni

2009-03-05T20:27:00.006+02:00

Kas keegi võiks öelda, miks mul IGA jumala õhtu pea ülekuumeneb ja ma näost nagu tomat olen? Nagu 782-kraadine palavik oleks, aga vist mitte. Ära tüütab juba. Ma ei julge peeglisse vaadata, aga ma olen täiesti kindel, et jälle on sama, sest ma varsti keen üle.
Ma natukene jutustan oma hiiglama põnevast ja teguderohkest nädalast ka.
Esmaspäeval läksin ainult pildistamiseks kooli ja nagu arvata võis ei meeldinud mulle ükski neist piltidest. Ma olen üliõnnelik, et Karl tulla sai, see oleks olnud eriti nõme, kui ta tulla poleks saanud..
Teisipäeval käisin ortotondi juures ja emmega passi tegemas. Duh, miks peab see piltide tegemine nii raske olema? Kodus eputan kaamera ees nagu viimane titt, aga siis kui vaja ilusat pilti, ei tule seda kunagi. Well, see selleks. Käisime Zaras ka ja ma leidsin sealt niii kenad hallid kingad, oleks mul vaid raha. Ühe pruuni vöö ostsin ka, täpselt sellist värvi, mida ma vihkasin. See on hämmastav, kuidas asjad, mida ma vihkasin on saamas mu lemmikuteks. Klambreid ma ka hästi pole kandnud, peaks ennast kätte võtma, viimane aeg.

Eile oli kleidipäev meil ja viisime kangad õmbleja juurde, seletasime seal päris kaua talle ikka, missugust me tahame, võtsime mõõdud, käisime hesis ja siis koju.
Täna oli meil homseks ettevalmistus vms. Ma nii kohutavalt kardan seda, aga siiski lahe.
Nii vahva-tore elu mul, aga mu tõesti ei jõua midagi värvikat siia lisada, võib-olla on seda isegi juhtunud, aga ma olen liiga väsinud, et sellele mõelda.
Ja ma sain omale lõpuks küüneviili, kui tore. See on võimatu lihtsalt, kuidas mul asjad lihtsalt iseenesest kaovad. Ma olen needuse all vist.
Krissu läheb homme Austriasse, peab pöialt hoidma, et ta tervena tagasi jõuaks. Ja ma ei ole talle isegi veel kirja kirjutada jõudnud, aga ma ei unusta seda teha, kindlasti mitte!
Ja ma sain eelmine pühapäev omale 5 kotti 65 krooniga, like wow. Tegelikult ma ei kogu prügi, need tõesti meeldivad mulle, kuigi mööda Tallinnat (Balti Jaama :d) oli nendega natuke imelik ringi käia. Mul on tunne, et ma olen seniilne ja ma olen sellest juba rääkinud, aga ma ei viitsi oma aega praegu raisata, et järgi vaadata.
Mu igaõhtune vaidlus endaga jätkub ka täna. Ma ei tea, mida sega panna. Viimastel päevadel olen ma kandnud ainult musta ja ma juba mõtlen, et teised vist kahtlustavad, et mind vaevab hiigelsuur depressioon, aga enda rõõmustamiseks võin ma öelda, et mul kõik on korras, ma loodan.
HAHA, mul tuli meelde, kuidas me Kassuga täna kontskingadega üritasime käia, raamatud pea peal aitavad, päriselt :d.

Mu läätsed hüppavad kohe jälle silmast välja, mu pea on ülekuumenenud.. missugune hea algus oma ajaloo ja keemia tööde õppimiseks, mu kass läks hulluks, hakkas enda nina minu nina vastu hõõruma? Mul on tore perekond, kõik on nii lollid ja imelikud, aga ma sureks igavusse kui me normaalsed oleks ma arvan.

stop cruelty!

2009-03-03T23:05:00.005+02:00

Learn more at MarsCandyKills.com.

Got a sweet tooth? Think twice before picking up a Mars candy bar! You should know that candymaker Mars, Inc.—creator of M&M's, Snickers, Twix, Dove, Three Musketeers, Starburst, Skittles, and other candies—funds deadly animal tests, even though there are more reliable human studies and not one of the tests is required by law.

PALUN, ma väga palun kõiki, kes seda näevad teha kasvõi see natuke, mis on teie võimuses, et seda vähendada. Ma väga vabandan, et teid nutma ajan, aga te peate seda nägema, et mõista, mida ma teeme neile, see ei ole inimlik.
Kas ei oleks mitte ausam, kui nad seda kõike endi peal prooviks? Kas siin maailmas ei ole üldse enam mingisugustki inimlikkust? Selle video järgi küll mitte. KOHUTAV.

Aitäh Triin, et selle video postitasid!

SATC

2009-03-01T20:57:00.012+02:00

Ma olin juba unustanud, kui väga ma Sex ja linn 'a armastan, oh god. Ma pisardasin ja naersin nagu mõni lollakas seda vaadates. Eile käisin juuksuris ja ma olen nagu porgand. Õnneks see mind väga ei häiri. Pärast juuksurit pidin tennisesse kiirelt minema, aga mu kõht hakkan kohutavalt valutama ja üldsegi kui ma kooli jõudsin oli mul nii halb olla, ma teadsin, et tennist ma mängida ei oleks suutnud ja läksin koju. Mailis tuli minu juurde ja vaatasime MTV-d. Hiljem läksid nad pitsasse, ma oleksin tahtnud ka minna, aga ma ei suutnud ennast voodist püsti ajada. Natukese aja pärast aga emme helistas, et toovad hoopis suure pitsa koju, nii armas neist. Sõime ja tegime Mailisega videosid, ta koristas mu kappi ja hiljem läks ta koju. Vahepeal aga helistas Käthy, et me saame Loft Lounge'i Eesti kuulsamate moedisaineritele modellideks minna, 8 tüdrukut oli vaja. Nii lahe. Kell kaheksa läksin mängutuppa Mailisega ja siis tulin koju jälle. Täna olen emmega Sex ja linn 'a vaadanud ja oma salli lõpuni kudunud.
Homme on meil lõpuraamatu jaoks pildistamine, ei tahaks väga haigena sinna pildile jääda, siiski lõpetamine ju. Kõik keerleb praegu selle üle, aga on ka põhjust. Viimane veerand on kolme nädala kaugusel! Ma ei tea mis ma järgmine aasta tegema hakkan, nii masendav. Kõik plaanivad ära minna..
Ja ma ei tea mida homme selga panna. Kooli ma õnneks minema ei pea, seega on mul pool päeva aega mõelda, mida kanda.

but i'm winning!

2009-02-27T22:03:00.005+02:00

Masendav. Lund sajab koguaeg juurde. Nagu seda juba niigi poleks olnud ja nagu me kevadeilmu ei ootaks? Ma sain oma "Nimed marmortahvlil" läbi, ma olen nii õnnelik. Ma ei ole küll ajaloos just kõige aktiivsem ja ei tea sellest palju, aga uhke tunne on ikka, et nii kuulusat ja tuntud raamatut lugenud olen. Mul tuli nii suur lugemise isu peale just, aga kuna mul hetkel on ainult "Noorkuu" riiulil, siis ma pean seda lugema. See on küll väga hea raamat, aga tahaks midagi uut siiski. Koolis on miljon tööd olnud, aga need on mul kõik vist hästi läinud, ma loodan. Täna käisin Karli vaatamas. Nii hea oli teda jälle näha, aga samas nii kurb. Ma loodan, et ta ise väga kurb pole ja ma VÄGA loodan, et ta saab varsti välja. Krissuga olime muidugi nii targad, et sõitsime peatusest mööda. Mina muidugi teadsin, et Tondi on kõvasti pärast Nõmmet, aga Krissu oma rahulikkusega ajas mind nii segadusse. Tema arvates oli veel Hiiunigi aega küllalt. Igatahes joosta saime me täna umbes.. väga palju. Ja bussisõit oli niii lahe. Käthy ja Petra tulid just inglise keelest ja me saime koos koju minna. Ma pole vist juba paar nädalat niimoodi naernud. Ma ei tea isegi miks, aga jah. Ma ütleks mõne ropuma sõna siia, aga ei. Ma proovin seda ilusti öelda. Tõsiselt HEA oli!
Eile käisin Mailise juures. Meil oli jälle nii mõnus, hea, rahulik koos olla. Nii peabki.
Neljapäeval läheme kleite õmblema lõpuks. Ma ei jõua ära oodatagi. Homme lähen juuksurisse ja tennisesse. Nii põnev, kas pole?

Varsti on vaheaeg ja Ingeri sünnipäev ja vabadus, mida ma üle kõige ihkan hetkel. Nagu tõsiselt, jube raske on hommikuti tõusta, aga samas ma vähemalt ei maga poolt päeva maha.
Kõht valutab ja tuju on tujutu.
Tahaks kuivatada oma juukseid, aga ma olen nii võimatult väsinud. Imestan isegi, et nii vähesest jooksmisest ma nii väsinud olen, jube. Tegelikult oli see haiglaskäik jubedalt vastik ja valus. Kõik mälestused, mida tegelikult olnudki pole, aga see on ikkagi vahel nii raske.

Ja ma pole ühtegi huvitavat pilti ka teha jõudnud. Kurb. Jubedalt kurb.

Ma ei tea kelle tehtud pilt see on, igatahes väga hea!

2009-02-26T21:21:00.002+02:00

Kas keegi oskaks mind aidata selle followers'i gadgetiga? Ma esiteks ei saa seda omale lisada ja teiseks mul ei näita ka neid siis kui ma olen dashboardi peal, weird. Ja kolmandaks, arvatavasti te ei saa sõnagi aru, mida ma küsida üritan, aga aitäh abi eest.

U think u know me?

2009-02-24T01:53:00.006+02:00

Tegime Kassuga üksteise kohta testi.
She was trying to be a vampire..

Where was I born? (state,city)
Pelgulinna Sünnitusmaja

What is my birthday? (month, date, year)
30th august 1992

What is my two favorite colors?
gray and black

Out of all my guy friends whi am I closest to?
Mikk

Out of all my guy friends who do I think is the cutest?

Patrick

Out of all of my friends who do I look up to?
me. haha . no I think there's something in everyone .

Who is my closest friend who is a girl?
i am .

How many bfs have I had in the past?
2 or 3

Who do I have a crush on now?
u don't

Who was my last bf?
Patrick

Who was my longes relationship with?
dunno .
Who was my longest relationship with?
dunno either

How old am I?
15

How many siblings do I have?
2, if I count the ones you live with

Who is my favorite actor?
though one

What is my favoirte artist?
Avril Lavigne

Out of all the shoe companies what is my favorite?
u don't like brands

What is my favorite type of food?
junk

What's my favorite song by the Fallout Boy?
thanks for the memories

What is the one thing that bothers me the most?
ignorance

What day was my b-day this year? (u can look @ a calendar)
2008 saturday

What skool do I go 2?
Saue Gymnasium

What grade am I in?
9th

What is my favorite sport?
tennis

Who is my favorite athelete? (could be any sport)
Kaia Kanepi

Who is my bet friend who is a girl?
Me and Mailis

Who is my best guy friend?
Mikk

Who did I almost go out with?
Erik

What is my favorite subject in skool?
English

What kind of cell phone do I have?
Nokia

What is my dream cell phone?
iphone

What is my dream car?
pink one

What is my hobby?
tennis, dancing

What is my borther's name?
u don't have one

Is my brother older or younger than me, and if he is older or younger than me than me how many years older or younger is he?
-
What is my sister's name?
-
Is my sister older or younger than me is she is older, and if she is older or younger than me how many years is she?
-
Am I twins with my brother? (look at one of the previous questions?)
-

How many guys that have the name of Matt do I know?
none

What color are my eyes?
blueee

What is my favorite drink?
juice

What is my favorite energy drink?
dynamint

Did I ever get hald back in a grade?
nope .

Is my birthday before or after Christmas?
before .

Who are my three favorite people to hang out with?
there are more than threee .

well, mu sünnipäev läks küll natukene valesti, aga seda saab andestada, vist.

91

2009-02-24T00:44:00.003+02:00

Ilusat sünnipäeva, armas Eesti.

Naljakas on "tema" poole isikuliselt pöörduda, aga ma muud moodi ei oska.

the sunlight

2009-02-21T10:24:00.008+02:00

I´ve missed you sooo much!

Igatahes, mul on mingisugune nõme-tobe arvutikeeld, mis on tegelikult isegi hea. Selle tegelik mõte seisnes selles, et ma loeksin oma Nimed Marmortahvlil läbi, kuid ma olen ikka veel sama kaugel kui nädal tagasi, mis on tõeliselt masendav. Mul on kõigest nii kõrini, aga samas olen ma ikkagi nii õnnelik ja ma ei tea kummagi emotsiooni põhjust, või ma lihtsalt ei taha teada.

Ma nägin vist täna öösel (või peaksin ma ütlema eile öösel?) oma elu kõige kohutavamat unenägu.
See ei olnud midagi sellist, et keegi ajab mind taga ja mu jalad on kuidagi võimatult sõnakuulmatud ja ma lihtsalt ei suuda joosta. See oli midagi kohutavamat ja ma ei suuda vist elusees kirjeldada oma rõõmu, mida ma tundsin kui üles ärkasin. Oma ebausu juures loodan ma, et see midagi halba ei tähenda ja isegi kui ma õtlen endale, et see oli kõigest uni, pean ma tegema lahti unenägude seletaja ja välja uurima, mida see tähendada võiks.
Ma tahaks veel tänada Laurat (ma võiksin ta nime ära sildistada, aga ma arvan, et te kõik teate teda ja see pole vajalik, sest ma lihtsalt ei oska seda ja hetkel ei viitsi isegi osata), kes andis mulle awardi, või parima blogija tiitli vms, ma täpselt ei teagi. Aga igatahes oli see temast ääretult armas, AITÄHAITÄHAITÄH musikene. Mul ei ole aega sellega praegu tegeleda, aga kindlasti, kui ma aega leian, siis nimetan ka enda lemmikblogijad.
Mulle tundub, nagu oleks mul täielik ajapuudus, aga päris kindlasti arvan ma valesti. Ma tahaksin oma ajaga midagi teha, midagi mis mind arendaks ja mis mulle väga meeldiks. Ma vaikselt vihkan juba arvutis olemist, sest arvuti võtab kõik mu aja. Aga see on lihtsalt üks paratamatu osa minu elust ja ma ei suuda ilma temata.
Ma olen nii palju mõelnud, mida edasi teha, aga mu pea on ikka veel nagu paberileht, millele on kustutamisest juba augud sisse tulnud. Ma olen kogu-aeg teadnud, mida ma teha tahan, aga samas ma kardan, et võin teha valesid otsuseid. Kuigi ma neid ei karda ja ilma eksimisteta pole ma keegi, hirmutab see mind ikkagi. ÕNNEKS on mul sellele kõigele mõtlemiseks veel küllalt aega.
Ma istun siin issi arvutis, mõtlen mida teha. Mõtlesin välja, et tahaks blogisse pilte lisada. Pildid on mul enda arvutis, kuigi ta on siin kõrval mul, on nad ikkagi nii võimatult kaugel. Mul tuleb meelde, kui korrast ära mu tuba on, nii tüüpiline. Aga kahjuks pole mul seda tuju täna, et võiks koristada. Loodetavasti ta tuleb.

Ma leidsin selle pildi kaustast, kus ma pole arvatavasti käinud ajast, millal ma selle sinna panin. Suve kõige kuumem päev, perfektsed pilved, kõrvetav päike, pruun jume, bikiinid, veesõda. I REALLY NEEEED IT!

Ja päriselt, ma olen teid kõiki, inimesi, keda ma absoluutselt ei tea, väga igatsenud. Võib-olla ma lihtsalt ei saa sellest tundest aru ja olen igatsenud vaid lugemist, seda rutiinset tegevust, mida ma olin harjunud tegema ja mis on tegelikult nii tavaline, aga mul on raske selleta.

sõbrad

2009-02-14T19:55:00.004+02:00

MAAILMA PARIMAT SÕBRAPÄEVA TEILE KÕIGILE! :)

Minu sõbrapäev on möödunud tennist mängides, Kassu ja Mailisega olles. Kassuga olime küll ainult tunni vist koos vms, aga tore ikkagi ja Mailis tuli ka õhtul siia, mis on veel toredam. Ma oleksin tahtnud oma teiste sõpradega ka tegelikult koos olla, aga kõik olid linnas või ära kusagil.. Aga me tähistame seda järgmine nädal, sest vahet ei ole ju tegelikult, kas õigel päeval või mitte. Meie jaoks on kõige tähtsam see, et saaksime KÕIK koos olla. Ma armastan seda, kui me saame koos aega veeta, sest seda ei juhtu kahjuks väga tihti. Kui ei oleks trenne, siis ma kardan, et seda ei juhtuks üldse.. Aga SUVI tuleb ja see on meil sisustatud, ma loodan. Ma tahaks kõigile karjuda, kui väga ma teid austan ja armastan ja kui palju te mulle tähendate! Käthy, Kassu, Mailis, Inger ja Krissu, te lihtsalt olete mul olemas iga kell, kui mul vaja on ja mind ei huvita meie tülid ega see, et me vahel ei näe väga kaua, see paneb mind teid veel rohkem igatsema ja ma teeks kõik, et teid mitte kunagi kaotada!

Karl, Bethi, Kristin, Kelly, Petra, Biku, Fox, Kati, Laura, Teele ja Carol ma olen teile ÜLIMALT tänulik, et te mul olemas olete või olite. Te olete kõik nii erinevad kuid samas ühendab teid üks asi-te olete kõik nii imelikult ja armsalt kallid mulle ja ma ei unusta kunagi aegu, mis me koos veetnud oleme.

Ja Mikk - mu parim sõber. Ma ei kujutaks ette elu ilma sinuta. Jah, tõesti sa suudad mind ülimalt närvi ja vihaseks ja nutma ajada, aga see on kõik mulle nii palju juurde andnud. Ma ei ole enam see väike titt, kes ma olin ja seda tänu sinule.

Ma arvan, et ma ei suudaks oma sõpru eluilmaski ära tänada selle kõige hea eest, mida ma kogenud olen, tänada neid selle eest, et nad kannatavad mind välja ka minu kõige hullematel aegadel ja ei jäta mind hetkedel, mil kõik teised seda teinud oleksid. Ma tean, et ma võin olla väga lapsik ja öelda asju väga valel ajal. Ma tean, et ma ei ole alati nö 'oma ala parim', aga ma siiski ARMASTAN TEID! Tegelikult te vääriksite rohkem tähelepanu ja see postitus jäi liiga lühikeseks, aga ma üritan selle kõik heastada oma hoolivusega.

100209

2009-02-10T17:33:00.007+02:00

tt
Ma olen õnnelik ja kurb korraga. Õnnelik seepärast, et päike otsustas meil külla jälle tulla, aga halb on see, et mu hinded pole just kõige paremas korras, vähemalt minu jaoks mitte, aga eks ma püüan paremini.
Kuutsemäel oli, nagu arvata võis, ülimalt-ülimalt tore. Õnneks see valu ei kaalu üle seda kõike head, mis seal oli. Ma TÕSISELT kardan neid ankruid, millega mäest üles saab, kohe väga. Ma ei liialda, kui ütlen, et kukkusin selle pealt vähemalt 20 korda, mis on väga masendav. Kui ma praegu aga tagasi mõtlen, siis see tundub nii naljakas, kuigi sel hetkel seal mõtlesin küll, et ma olen tõsiste puudega, kui kõik teised said ja mina ainukesena seal kukkusin.. Muidugi polnud ma ainukene, aga nii koba polnud vist küll keegi. Igatahes tänu ühele armsale poisile oskan ma nüüd sõita isegi. Ma ei usu, et teised seda"oskamiseks" nimetaksid, aga minu kohta ei olnud isegi nii hull. Ma mõtlesn, et panen palju pilte ka siia, aga hhehe, meil näod olid iga pildi peal nii väärakad, et ise ka mõtlen, kust ma tulnud olen.

Esmaspäevaks oli mul muidugi kõik õppimata ja ma otsustasin, et kooli ma ei lähe. Seega veetsin ma oma päeva laiseldes. Välja arvatud õhtune trenn, mis oli täielik piin, arvestades seda, et meie käed ja põlved ja seljad olid tänu kukkumistele tõsiselt kannatada saanud ja me olime nagu sandid, kes oigasid pärast igat kergematki liigutust.
Issi tõi mulle sukulakut ka, jess. Ja arvatavasti, pigem loodetavasti,( sest meil tavaliselt sellised reisid väga ei õnnestu) lähme me klassiga Kreetale. Algul pidime küll juba vaheajal minema, aga nüüd mõtlesime, et läheks ikkagi pärast lõpetamist, et siis oleks reis ka lõpupeo eest, ehk siis lõpupidu toimuks meil seal.
Nüüd lähen ma oma lemmikut Kodus ja võõrsil vaatama, mida ma miljon aastat näinud pole. Ja ma pean veel mainima, et nädalavahetus oli väga SUPER!

it's killin' me

2009-02-03T22:27:00.010+02:00

Ma isegi suudan seda vaevu uskuda, aga ma vist leidsin omale ideaalse lõpukleidi visiooni. Ma ei tea kas "leidsin" oleks selle jaoks õige sõna, sest ta oli mul kindlasti peas kusagil olemas, lihtsalt ei tahtnud ennast ilmutada.. See on veel õnneks teostamata ja ma pole kõiki kangaid välja valinud, aga siiski olen ma õnnelik, sest ma lähen kangapoodides hulllluks! Seega nagu te mu eelnevast tekstist järeldada võisite käisime täna jälle linnas, kangapoes. See on koht, mida ma armastan ja vihkan korraga..

Näost olen tomat, põhjuseta kusjuures.
Ostsin omale suure hes'i eine.
Raiskasin raha.
Sain omale õmbluskriidi, mida ma igatsesin juba ammu.
Õppisin geograafia ära.
Hakkan matemaatikat õppima, vist esimest korda elus, kui välja arvata mu eelmise aasta üleminekueksam.
Hüppan rõõmust lakke, sest kõigest kolm päeva on jäänud veel Otepääni.
Magan homme kauem, kui tavaliselt.
Olen täiesti otsustusvõimetu oma homse riietuse suhtes.
Ja lisaks ma ei suuda vaadat, kuidas üks inimene, kes peaks kandma kõige koledamat nime ja mainet maailmas teeb nii. Vahel tuleb tuju tal pea otsast kiskuda või muud sellist, kuigi ma vägivaldne pole, aga õnneks läheb see tuju mul sama kiirelt üle, kui ta tuli..
Olen lihtsalt õnnelik, sest ma saan ühe inimese õnnelikuks teha.
Varsti hakkan Beautiful People'it vaatama.
Valmistun pesemaminekuks, lootes, et mu kehatemperatuur tõuseb kasvõi paar kraadi, sest mul ei ole absoluutselt tuju homme kooli minna ja mu pea valutab.
Olen vihane, sest ma eile alustasin oma toa koristamisega, mis mul trenni tõttu pooleli jäi ja mul ei ole üldsegi tuju seda enam koristada. Keegi soovis ka mult pilti enda toast, kuid ma ei usu, et ta väga varsti mul blogisse jõuab.

Kui mu head tuju saaks võrrelda prootonite ja väsimust neutronite ning viha elektornidega, siis minu üldine emotsioon oleks neutraalne, mis tähendab: ülim tuimus.

hello sunday

2009-01-31T23:18:00.005+02:00

Ma olen täna terve päev õmmelnud maailma lihtsaimat asja-kas pole mitte hale? Vähemalt sain valmis.. Ja tennises sain isegi käidud olenemata selles kohutavast külmast, mis väljas on. Aga mis kõige tähtsam, päike otsustas ka meid külastada. Ma olen nii õnnelik ja ma usun, et kõigil oli tuju täna vähemalt natukenegi parem, sest päike lihtsalt paneb naeratama. Minul igatahes oli küll ülimalt mõnus päev. Lihtsalt kodus istudes, õmmeldes, tennist mängides ja oma lemmikut puuviljasalatit süües, mille ma päeval tegin. Ja emme otsustas täna, et me võiks järgmine nädalavahetus Kuutsekale minna. Tänks emmmme, seda mul vaja ongi, sest kool hakkab vaikselt tüütuks muutuma :).
Mul tuli tuju teha ülevalgustatud pilte ja see on ka põhjuseks, miks mu kaks viimast pilti nii väärakad on. Ma ei alahinda ennast tegelikult ja minu arvates on see nõme, aga need pildid on lihtsalt on nii väärakad, et neid teiega jagama peab.

auch

2009-01-30T21:28:00.004+02:00

Kohe, kui ma seda valu tundsin, mida see süst põhjustas, teadsin ma, et ma pean sellest oma blogisse kirjutama. Ei, teid ei huvita see kohe kindlasti, aga ma tahtsin, lihtsalt kui peaksin kunagi juhtuma oma vanu postitusi lugema, meelde tuletada, missugune oli olnud see karjumapanev, võimatult valus süst. Vahest paisutan ma lihtsalt asja üle, aga see olen mina. Ma loodan, et teid mu tobedad mõttevälgatused väga ei häiri :).

it's all real baby

2009-01-30T16:14:00.009+02:00

s
Huh, lõpuks on see kuidagi imelikult kiirelt läinud nädal möödas. Teisipäeval oli juuksur, lõpuks. Midagi erilist ei teinud, kuigi ma tahtsin oranžiks teha, aga ma mõtlesin, et enne lõpetamist ei hakka oma ilusat heledat ära rikkuma. Igatahes kõik on vahepeal kuidagi märkamatult möödunud, see nädal ma mõtlen. Kolmapäeval oli trenn nagu tavaliselt, nii mõnus oli seal jälle. Aga jalad olid kohutavalt valusad pärast spagaatide tegemisi, nad tegid mul järgmine päev isegi käies haiget.

Eile käisime linnas Kassuga. Tahtsime ühte kangapoodi leida ja kui me selle lõpuks üles leidsime oli vaatepilt üsnagi halb. Seal haises, oli kole, lagunes-kõik kõige hullemas korras ja me mõtlesime, et äkki on see mõni lõks , et kangapoodi seal polegi. Muidugi läksime sisse ja õnneks meie eeldused osutusid kõik valedeks. Kangaid seal oli. Ostsime endale midagi ja läksime Abakhani. Pidime seal ootama, kuni Kassu emme meile järgi tuleb ja me õmbleja juurde läheme. Ostsin sealt ka omale paelu ja lipsud ning ühe karvase tuti ja ülimalt pehme fliisist riide, mida ma hakkan tekina kasutama. Mitte küll magamiseks, aga suvel õhtuti väljas käies jne. Kassu ostis ka mingeid riideid ja suled vms. Igatahes pärast läksime Virru ja ootasime ta emmet seal. Kohutav kui KÜLM väljas oli.

Ma ei suuda suve ära oodata. Muidugi suudan, aga ma igatsen teda, nii kohutavalt. Lõpuks jõudsime Pille juurde (õmbleja) ja üritasime talle siis seletada missuguseid kleite me tahaksime. See hästi ei õnnestunud ja läksime ta õmblustuppa, kuhu me enneast terveks õhtuks unustasime. See oli tõsiselt nagu unistustekorter, NII suur ja ilus. Ja täpselt kesklinnas, mida veel tahta. Isegi enda oma õmblustuba koos kõigi vajalike asjadega, oh jah. Kuna me aga ikkagi välja ei mõelnud, millist tahta, siis peame me kindlasti veel kangapoode külastama, et ikkagi otsusele jõuda. Võib-olla ma tähtsustan seda kõike üle: lõpetamist, lõpukleiti, soengut ja meiki, aga ma tahaks, et sel päeval ei oleks mul vaja millegi pärast muretseda ja kõik oleks lihtsalt nii nagu ma alati tahtnud olen.

Hetkel aga üritan omale eile ostetud riietest midagi teha. Ja tõsiselt suur aitäh kõigile, kes mu blogi lugeda viitsivad, see tähendab mulle palju :).

Ma tahaksin omale sellist särki.

fmkc

2009-01-26T22:48:00.004+02:00

Ma loodan, et ma leian riiet neljapäeval, et midagi sellist õmmelda.. I'm not in the mood though. Aga siiski. Mul on tegelikult nii palju asju, mida ma omale tahan, aga unistused ongi nende püüdmiseks. Igatahes ma sain eile omale oma lemmikut šokolaadi Rootsist, ma olin nii õnnelik. Imestama paneb küll tõsiselt see, et ta juba otsas mul on. Vist mitte

Trenn, kool, kodu.

ANTM 8

2009-01-26T20:40:00.002+02:00

m
The cycle's finale episode attracted more than 6.6 million viewers, a record for both the franchise and the CW.

ÄRGE MAHA MAGAGE :)

my heart

2009-01-24T18:29:00.008+02:00

Me saime oma pildid kätte! Ma olen nii õnnelik, aga samas pettunud, sest neid on nii vähe ja paljude teemadega pildid on puudu. Ja Kassu, ma valisin väga hoolikalt pilte, ma loodan, et sa vihane pole.

ilkf

2009-01-24T11:40:00.005+02:00

Kui keegi jagaks välja kõige halvema blogija tiitli, siis ei oleks see võimalus üsnagi suur, et mina selle saaks. Ma arvan, et ma ei pea kellegi ees vabandama, et ma siia kirjutanud pole, sest teie sellest midagi ei kaota, aga mul on endal kahju..
Alustades esmaspäevast olen ma käinud koolis, tennises ja Bethiga linnas üle miljoni aasta, mis oli väga-väga tore ja Hanna sünnipäeval. Linnas on võimatu käia ringi nii, et koju tulles ühtegi kotti käes ei oleks. Nii palju soodustusi on lihtsalt. Üks tegematta ost jäi mul hinge krippeldama, sest ma olen seda juba kolm korda vaatamas käinud aga iga kord midagi muud ostnud. Nii ka sellel korral. Ostsin omale püksid, mida olen juba ammu tahtnud, mitte just täpselt selliseid, aga siiski olen ma õnnelik. Ainuke halb asi, mis nendega kaasneb, on see, et nendega on jube raske midagi hästi sobitada ja nad on mulle pisut liiga laiad, niisiis on neid halbu külgi juba kaks. Mul on endale jälle üks hea uudis.. tegelikult meenus mulle ka veel teine. Esiteks läheb Laura täna Rootsi ja toob mulle sealt SukuLakut ning teiseks on mul teisipäeval kauaoodatud juuksurikülastuspäev.

Emme rõõmustas mind eile. Ma sain oma
banaani-kookose juuksekreemi, sinise silmapliiatsi, metsamarja-kiivi näokreemi, ploomi-pähkli kehakreemi, kahe otsaga ripsmetušši ja vahtpuudri kätte. Ise ka imestasin, et ma omale seekord nii palju asju tellisin. Ma pole küll eriline Avoni fänn, aga mu ema tegeleb sellega. See on hea, vist. Eile oli Hanna sünnipäev. Ta sai juba kolmeseks, päris suur või mis. Sünnipäev oli tore, ma jõudsin pool viis koju ja ma olen nii väsinud. Täna lähen kinno 3D filmi vaatama. Tundub lahe. Kui väga hästi läheb, tulevad Krissu ja Kätu ka linna. sest me toome oma pildid LÕPUKS ära, mis me jõulude aeg juba tegime. Ja kui lihtsalt hästi läheb, siis toon ma need üksi ära. Saan oma sinise kampsuni ka lõpuks kätte. Eile käisid Kätu ja Krissu minu juures paariks tunniks. Mõnus oli.

Mul on väga suur tahtmine millegi järgi. Kuid ma ei tea, mis see olla võiks. Võimalik, et ma tahan midagi väga õmmelda.. kuid selle võimaluse ma välistaksin. Tahaksin lihtsalt midagi teha, mis mind enda üle uhkust tundma paneks. See võib olla isegi ajaloo õppimine. Ma loodan väga sellele varjandile. See võiks olla kasvõi teadmine, et mu eksamid lähevad sel aastal hästi (see tähendab, et ma saaks kõik nad 5-ed). See teadmine rõõmustaks mind taevani.

Mind ajab juba vihaseks, kui mu küüned minu tahtmistele ei allu. Ma kreemitan neid iga tunni tagant ja nad ei proovigi ilusad olla. Õnneks enam ei ole nad nii kahjustatud, kui pärast nende maha võtmist. Või peaksin ma ütlema rebimist, sest ma arvasin, et neid tulebki ise maha kiskuda ja ma parem ei hakka mainimagi, missugused nad olid. Või no siiski, mul oli ühes küünes auk, mis tegi ülimalt haiget ja teised küüned olid lihtsalt kui paberid.. Tegelikult ma ei tea, kas ma olen üleväsinud, või mis see on, aga ma räägin hetkel täiesti mõttetut juttu.
Ja mu läätsed hüppavad kohe ise silmast välja !!
Ilmselegelt on see märk sellest, et mu armas sassis voodi ootab mind..

45!

2009-01-19T18:03:00.009+02:00

Viimase nädala olen ma elanud ainult trennis. Muud ma midagi oma nädala kohta öelda ei oskagi. Laupäev ja Pühapäev olid kontserdid ja see kõik seal oli lihtsalt VAPUSTAV. Tõesti, inimesed, kes ei ole selle sees ei mõista seda, mida meile see kõik tähendab.
Täna panen siia vaid mõned pildid kontserditest ja ma loodan, et lähipäevil juhtub midagi huvitavamat, mis pakuks ka mu blogi lugejatele huvi.

sgvjbhkdljfkög

2009-01-13T22:28:00.004+02:00

Ma lihtsalt armastan seda, et ma pean õhtul hilja koju tulema. Et ma olen alati nii vastikult näljane ja väsinud . Ma armastan neid hetki, kus tahaks nii kohutavalt midagi joodavat, et janu mind ei surmaks. Ma armastan seda tunnet, mida ma tantsides tunnen. Aga eelkõige ma armastan neid inimesi, kellega koos ma seda kõike seal läbi elan! Ja ma ei taha, et see lõppeks.. mitte veel.

(pilt on väga vana)

out of my mind

2009-01-10T15:49:00.016+02:00

hj

Nädal läks kuidagi eriti kiirelt ja ma pole vahepeal üldse blogisse kirjutada jõudnud, päris masendav. Kool oli nagu kool ikka: tore, igav. Esimene sõna käib kohe kindlasti vahetundide kohta, ja viimane enamasti tundide, kuigi on ka ernadeid ja mõni tund on isegi üllatavalt normaalne ( see sõna on isegi liiga hea ). Järgmine nädal saab olema KOHUTAV, sest meil tuleb Vikerkaare 45 juubel 17. ja 18. jaanuar, seejuures võiks ära mainida ka selle, et veel on vabu kohti ja kui keegi tulla soovib, siis minu käest saaks pileteid. Igatahes järgmise nädala juurde tagasi tulles.. meil toimuvad trennid IGA PÄEV Salmes ja mu õppimine saab ma arvan et päris mõnusalt kannatada. Naudin siin viimaseid puhkusepäevi, kui neid nii võib nimetada.
See nädal olen ma 5 päeva veetnud trennides.

Eile olin Mailise juures öösel ja me magasime üllatavalt kaua, muidugi mitte minu jaoks, aga Mailis on tavaliselt hommikuti 7 üleval ja täna me ärkasime 12. Hommikul koristasime tema kappi, tal oli see päris segamini, aga mulle meeldib koristada ja ma usun et talle ka, minuga koos. Vähemalt nii ma ridade vahelt välja võisin lugeda. Õhtul käisime Hüüru Veskis söömas, aga kahjuks olin ma söönud kodus pitsat, nii et ma võtsin vaid jäätise ja mahla.

Ma leidsin Joy'st ühe ülimalt ilusa kleidi. Ma üritasin internetist sellest pilti leida, aga ma ei viitsinud väga kaua otsida ja tegin hoopis ajakirjast pildi.
See aga tuletas mulle meelde, et mul on vaja oma lõpukleidi kavandit mõtlema hakata. Kassu emme pidi rääkima õmblejaga ja millalgi pidime ka meie temaga kohtuma.. eks näis.

Vahepeal olen ostnud omale ainult ühed retuusid , mida ma juba ammu tahtsin ja wayfarerid. Õigemini need tellisin ma juba kuu või kaks tagasi. Aga võite vist isegi ette kujutada, kui õnnelik ma neid nähes olin ?
Ma tahaks omale nii palju asju kuigi ma mõtlen, et mul juba on niigi piisavalt riideid, aga minu jaoks enough is never enough.
Ja mul on endale üks väga hea uudis ka. Pigem meeldetuletus, sest uudis see enam olla ei saaks. Igatahes lähen ma Rootsi. Veel õnnelikum oleks ma siis, kui mul oleks ka RAHA. Seda võiks olla palju. Ma kuulsin et just see aeg kui ma lähen on seal allahindlused. Ja neid ma armastan. Üldsegi on Rootsi lähisriikidest üks lemmikuid, kuhu shoppama minna. Seal on kõik nii stiilsed ja riik ise on ka ilus. 2 nädalat veel pean ma oma raha hoidma ja poed peaks selleks ajaks üldse ära unustama..

MUL ON VAJA JUUKSURISSE MINNNA ! Ma olen pidanud juba 2 aega ära ütlema tänu mu armsale tantsimisele ja nüüd ma ei teagi, millal uue aja saan.

Which Twilight Character Are You?

science doesn't know everything,

2009-01-03T19:41:00.006+02:00

Ma jälgin suhteliselt palju blogisid ja päris paljude inimeste viimati lisatud postitustes tunnen ma suurt äratundmisrõõmu, kui avastan, et ma pole ainus, kes viimased päevad lihtsalt kodus logeledes on veetnud. Ma olen tegelikult koristanud-koristanud-koristanud, aga õnneks mulle meeldib koristada.

Eile Mailise juurde minnes ei osanud ma oodatagi, et niii külm väljas on, huh, jube. Tekkis see tunne, mida pole ma juba ammu tundnud-sissehingates oleks nagu nina seestpoolt täiesti ära külmunud ja see oli isegi hea, vist.. Igatahes jah, ma läksin eile tema juurde, nagu juba aru saite. Vaatasime Twilighti ja ma seal omaette pomisesin repliike, arvates, et Mailist see häirib. Aga nagu selgus see teda ei häirinud ja siis hakkasime me koos koguage kõike ette rääkima, nii naljakas oli. Kuna mu emme ka seal oli ( heh ja, ma pole veel üle läinud sõna "ema" peale, loodetavasti/arvatavasti ei lähe ka ), siis arvas ta, et meil on aeg koju minna. Me Mailisega aga mõtlesime, et parem oleks kui ma üldse koju ei läheks ja nii jäi. Tunni ja 54 minuti pärast, (täpselt nii kaua kestis film) tuli mõte vaadata uut filmi, aga kuna meil polnud piisavalt püsivust, siis kerisime lõppu ja olime uhked, et vaatasime ühe päevaga kaks filmi. Mailis tahtis minuga nii kohutavalt rääkida juba "Noorkuu" lõpust, kuidas Edward enesetappu üritab, et sundis mind seda lugema. Seda vist tegelikult ei saa sundimiseks nimetada, sest ma tahtsin lugeda, isegi väga. Ja iga kord, kui avastasin tema sealt igavlemas, pakkusin välja teha midagi huvitavamat, hakkas ta mind piinama sellega, et jutustas mulle lõppu. Nagu näha, mu katsed teda vähegi lõbustada, luhtusid. Õhtu/öö oli mul ülimalt huvitav. Lisaks sellele nägin ma ka võimatult head und. Eile oli vist vägagi minu öö vms :d.

Täna koristasin oma sahtleid ja nad on üle mitme aasta, ma arvan, väga korras. See rõõmustab mind. Seda sama tegi ka õnneks minu emme. Õnneks sellepärast, et ta saabus minu tuppa küsimusega, "Kas sa omale valgeid sukki ei tahaks?". Hell yea, ma olen otsinud neid ma arvan kuskil 2 kuud, õigemini mitte otsinud, sest muidu ma oleks need ka juba leidnud, pigem tahtnud. Ja neid oli tal lausa 2 paari. Missugune õnnistus.
Oma sahtlitest leidsin ma kaks üli lahedat rinnanõela. Üks kujutas kassi ja teine oli punane, mille peal oli Lenini nägu. Kui ma küsima läksin, kes selle punase märgi peal oli ütles mu issi mulle, et ma ei tohi seda kanda, mind pannakse vangi muidu. Hetkelise ehmumise järel sain ma aru, et jälle üks tema tobedatest naljadest, hehe.
Kuskilt pudi-padi karbist leidsin ka ühe piggly-wiggly sõrmuse, mis mind koguaeg naerma ajab ja ma ei tea miks. Tundub, et olen friik.

champagne and fireworks,

2009-01-01T21:32:00.006+02:00

a

Aasta 2008 möödus VÄGA hästi! Ei ole isegi mõnda suurt põhjust, lihtsalt kõik on kuidagi hästi.. Ja ma suhtlen oma sõpradega rohkem, meil on nii palju häid koosveedetud aegu olnud. 2009 tuleb kindlasti parem, vähemalt nii ma omale kinnitan, aga kevad tuleb ka kindlasti palju stressirohkem, kui on olnud eelnevad. EKSAMID, ma ei jõua teid ära oodatagi :).
Mul on ka oma salasoovid/lubadused uueks aastaks, aga need ei ole eriti märkimisväärsed ja pigem minule endale..

Aga aastavahetusest siis.. Olin koos oma sõpradega ja mul oli parim aastavahetus, siiamaani!
00.00 olin pere ja tuttavatega, väga lahe oli. Lasime rakette, jõime shampust, naersime, sõime jne. Hiljem läksime Mailisega Steni juurde, kus olid ka Laura, Massu, Kristin, Kristel ja Kassu. Astusime tuppa ja Laura suutis küünlavaha kõik parketile kohe ajada, tubli. Natukese aja pärast Kassu ( ma arvan, et see oli tema ) karjus kuskilt, ma pöörasin ringi ja nägin, et laual küünlarosett vms põles suure leegiga. Me Lauraga hakkasime muidugi seda puhuma, ise naerdes, millest võib järeldada et see ära ei kustunud. Ma üritasin siin laualt mingit jooki leida, et see ära kustutada, aga kuna alkoholiga läheb leek veel suuremaks, siis ei teadnud ma mida võtta, õnneks leidsin ühe mahlapaki, mille ma ka kohe küünla peale valasin. See oli kuidagi nii naljakas, õnneks olime kõik seal, muidu oleks võinud tal väga halvasti minna. Õhtu/öö veetsime ka tema juures, rääkisime juttu ja see aeg läks kuidagi eriti kiirelt, kui lõpuks kell 3 me kõik kodude pool hakkasime liikuma.
Õhtul ma olin endalegi üllatavalt tubli ja tegin isegi voodi ilusti ära, olin msnis mõnda aega ja kohe pärast seda kui läpaka kinni olin pannud vajusin magama.

Ja täna olen ma teinud.. MITTE MIDAGI !